Iga aastaga suureneb harvikhaigust põdevate inimeste arv

Tartu Ülikooli kliinikum. Pilt on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Kahekümne kaheksandal veebruaril tähistatakse harvikhaiguste päeva. Need haigused esinevad väga harva. Siiski avastatakse Eestis igal aastal kuni 300 uut harvikhaigust, mis tähendab, et suureneb nii erinevate harvikhaiguste kui neid põdevate inimeste arv.

Harvikhaigus esineb kuni 5 inimesel 10 000st. «Eestis võib harvikhaigusega inimesi olla 47 000–80 000. Teame, et 80% haruldastest haigustest on geneetilise päritoluga, kuid esineb ka näiteks kasvajaliste haiguste haruldasi vorme ja autoimmuunse geneesiga harvikhaigusi,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht professor Katrin Õunap.

Harvikhaigused jagunevad kolme kategooriasse. Esmalt geneetilised haigused, mis on tingitud ühe või mitme geeni defektist. Geneetiliste haiguste hulka kuuluvad ka kromosoomihaigused. Teiseks haigused, mis on tingitud keskkonnafaktorite ja erinevate geenide muutuste koostoimest. Siia kuuluvad näiteks kaasasündinud väärarendid, autoimmuunhaigused ja haruldased kasvajad. Ning kolmandaks keskkonnatekkelised haigused, kuhu kuuluvad näiteks harva esinevad infektsioonhaigused, mürgistused ja kiiritus.