/nginx/o/2023/12/01/15755826t1hd9c9.jpg)
/nginx/o/2025/03/05/16696576t1h6fb3.jpg)
- Head teadmised on võimalik saada igas koolis.
- Kogu lennu tulemuse võib alla viia paar ebaõnnestunud tööd.
- Noori mõjutab koolikeskkond ja kuidas teised õppimisse suhtuvad.
Riigieksamite tulemuste põhjal Postimehes koostatud koolide edetabel näitab, et Lõuna-Eesti kõige targemad koolilõpetajad olid eelmisel õppeaastal Võru gümnaasiumis. Teised Valga-, Võru- ja Põlvamaal tegutsevad riigi- ja ka omavalitsuste koolid jäävad tahapoole.
Koondarvestuse järgi sooritatakse matemaatika, eesti ja inglise keele eksameid kõige edukamalt Tallinna koolides. Esimesel kohal olev Tallinna reaalkool on kogunud 271,3 punkti. Lõuna-Eesti parima tulemuse teinud Võru gümnaasium on 179,1 punktiga auväärsel 29. kohal. Piirkonna koolidest teisel kohal oleva Põlva gümnaasiumi leiame 51. ja kolmandaks tulnud Vastseliina gümnaasiumi 60. kohalt.
Valga-, Võru- ja Põlvamaa koolidest kõige nõrgema tulemuse tegid Kanepi gümnaasiumi noored – see kool on tabelis 107. kohal. Punktide arv – 95,5 – jääb Tallinna reaalkoolile alla ligi kolm korda.
Hea põhi kõrgkooliõpinguteks
Tunamullusega võrreldes on Võru gümnaasium 11 koha võrra langenud. Tõrva gümnaasium on aga kukkunud 43 koha võrra. Valga gümnaasium on pingereas jäänud pea samale kohale – tunamullu 81. ja nüüd 82. koht.
Võru gümnaasiumi direktor Karl Kirt on näitajaga rahul ja leiab, et noored teevad riigieksameid edukalt, sest koolis töötavad kogenud pedagoogid ja seal õpivad noored, kes soovivad pingutada.
«Kui õpilastel on tahet, siis nad saavad Võru gümnaasiumis kõrgkoolis õpingute jätkamiseks hea põhja. Õpilane ja õpetaja peavad koos töötama. Kui on noor, kes soovib õppida, peab tal olema toeks hea õpetaja.»
Kuidas õpilane keskharidust pakkuvas koolis hakkama saab, võib Karl Kirdi arvates järeldada ka põhikooli lõputunnistuse põhjal. «Siiski sõltub palju noorest endast – kuidas ta õppimisse suhtub ja kui palju pingutab. Kui vaeva näha, on ka tulemused paremad.»
Koolide edetabelite kohta arvab Võru koolijuht, et mingit infot õppeasutuse taseme kohta võib neist pingeridadest välja lugeda küll, kuid hästi õppida on võimalik igas haridustemplis. «Kui lõpetajaid on kümme ja paar neist teevad eksamid suurepäraselt, kuid ülejäänud kehvemini, siis mida see tabel sel juhul näitab?» küsis Kirt retooriliselt.
Palju sõltub ka kooli asukohast. «Osa koole saab õpilasi valida, kuid mõned peavad vastu võtma peaaegu kõik soovijad. Kui suur on konkurents ja millised on vastuvõtutingimused? Noori mõjutab ka koolikeskkond – kuidas teised õpilased õppimisse suhtuvad. Milliseid oskusi arendatakse ja kuidas õpitakse? Võib pähe tuupida raamatutarkusi või hoopis luua seoseid,» rääkis Karl Kirt.
Kõik Eesti õpilased reaalkooli ei mahu
Valga gümnaasiumi direktori Andrus Murumaa hinnangul pole koolide edetabeli koostamine mõistlik, sest kõik Eesti põhikoolilõpetajad ei saa oodata sisseastumiskatsetele pääsemist esikohal asuva Tallinna reaalkooli ukse taga. Valga gümnaasium sai edetabelis punkte pisut üle kahe korra vähem kui esikohal trooniv Tallinna reaalkool.
Eriti madal tulemus saavutati inglise keeles, kuid Murumaa sõnul ei saa seda õiglaseks pidada, sest arvesse ei läinud nende eelmisel aastal lõpetanud 13 noore C1-taseme eksamitulemused, kes sooritasid eksami tunamullu, kui käisid üheteistkümnendas klassis. «Kuna tabelis annab rohkem punkte C1-taseme eksam, siis eelmise aasta tegelikku tulemust me ei näe. Näiteks on B2-taseme inglise keele eksami tulemus 51,3 protsenti, mis on natuke üle Eesti keskmise taseme.»
Murumaa arvates peaks tabeli juures olema välja toodud ka info, kui palju noori kooli sisse astudes ühele kohale kandideeris.
«Oluline on ka, kas keskkooli pääsesid need, kel põhikooli tunnistusel hindeks kolmed ja neljad. Kas on neid õpilasi, kel põhikoolis vahetusid õpetajad? Nii tulebki mõista, et sajapunktiline vahe esimese ja kolmekümnenda kooli vahel võib olla põhjendatud,» rõhutas piirilinnas tegutseva riigigümnaasiumi direktor.
Noored teevad Andrus Murumaa sõnul oma valikud juba varakult ja kuna teatakse, millist eriala on soov õppida, siis ei eeldatagi kõigilt eksameilt sajaprotsendilist tulemust.
Enamik kevadisi lõpetajaid õpib ülikoolis
Tartu ülikoolis õpib tema andmetel praegu kolmandik mullustest Valga gümnaasiumi lõpetanutest. «Võib juhtuda, et kogu lennu tulemuse viivad alla paar ebaõnnestunud tööd. Kui koostada siis edetabel, ei näita see kooli jaoks midagi head ega ole ka kooli taseme hindamiseks objektiivne.»
Kanepi gümnaasiumi direktori Diana Leenurme arvates on sellise metoodika põhjal koolide või õpilaste eksamitulemuste reastamine ebaeetiline. «Olulisem on elus hakkama saamine, soov areneda ja edasi õppida. Kuna Kanepi gümnaasium on pingereas alles 107. kohal, siis võiks eeldada, et meie kooli lõpetajad kõrgkoolidesse ei pääse ja peavad kohe pärast koolilõppu minema tööle,» rääkis Leenurm.
«Tegelikult aga jätkas mullu lõpetanud noortest 67 protsenti õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis ja maaülikoolis populaarsematel erialadel. 23 protsenti noortest läks kaitseväkke ja vaid üks lõpetaja võttis aastaks mõtlemisaja, mida edasi teha,» selgitas koolijuht.