/nginx/o/2023/12/01/15755826t1hd9c9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/14/16714718t1h6d0c.jpg)
Jüri Valge, keeleteadlane:
Kuna sündimus väheneb, siis eesti keele oskajate arv kahaneb. Teisalt suurendab selle rääkijate hulka üleminek riigikeelsele haridusele. Samuti Ukraina sõda, sest paljud siia saabunud põgenikest saavad eesti keele selgeks. Ka akadeemiline õpe välisriikides lisab natuke juurde.
Kui kolitakse elama välismaale, lapsed veel mingil määral oskavad emakeelt, kuid lapselapsed seda üldjuhul enam ei valda.
Eesti keelt tuleb kaitsta meie enda eest. Teeme ise asju, milleks meid varem sunniti. Minu põlvkond võitles vene keele vastu. Nüüd on aga ohuks inglise keel, mille laia leviku vastu ei taheta midagi ette võtta. Nii jääb meie emakeele kasutusvaldkondi vähemaks.
Minu lemmiknäide on kohvikann, millele saab öelda, et keeda hommikul poole kaheksaks kohvi. Siis kann suriseb ja soovib teada, kas koorega või ilma. Kui too seade suhtleb eesti keeles, on meie emakeelel võimalik alles jääda.
Keeled, millele luuakse keeletehnoloogiline tugi, jäävad kestma. Kui tahame emakeelt hoida, läheb see päris palju maksma. Tuleb teha kulutusi hariduses, uuringuteks ja keeletehnoloogia arenguks, eesti keele murrete ja keelekorralduse tarbeks, täiustada keelealaseid seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Slängi ja eriti inglise keele toorlaenude kasutamine õpilaskõnes on mööduv nähtus. Koolis tuleb selgeks õpetada, et eestlase identiteet on keelepõhine. Peamine on säilitada kirjakeele tuum, sealhulgas eestikeelne terminoloogia, et kõigest vajalikust oleks võimalik eesti keeles rääkida ja kirjutada.