:format(webp)/nginx/o/2025/03/17/16719076t1hcebb.jpg)
Terviseameti teatel on Eestis tänavu tuvastatud kolm leetritesse nakatumist.
Kui terviseameti Põhja regionaalosakonnale saabus veebruari lõpus teade selle kohta, et ühel patsiendil kahtlustatakse leetreid, asuti viivitamatult välja selgitama tema lähikontaktseid ning nakatumise asjaolusid. Sama päeva õhtul kinnitas terviseameti laborisse saadetud proovi analüüs, et tegemist on leetritega.
Inimene sai välisreisil nakkuse riigist, kus leetrite levik pole kontrolli all. Tal ilmnesid leetritele iseloomulikud sümptomid nagu halb enesetunne, palavik ja mõned päevad hiljem ülakehalt alguse saanud lööve, mis päev hiljem levis üle kogu keha.
Terviseamet tuvastas, et patsient puutus nakkusohtlikul perioodil kokku enam kui 40 inimesega. Kuivõrd leetrid on äärmiselt nakkavad, soovitati kõigil lähikontaktsetel, kes ei ole haigust põdenud ega korrapäraselt leetrite vastu vaktsineeritud, haigest eralduda. Samuti anti neile soovitus end võimalikult kiiresti leetrite vastu MMR-vaktsiiniga kaitsta. Täiskasvanud lähikontaktsetele on esmane vaktsiinidoos tasuta, kuid see tuleb manustada 72 tunni jooksul pärast nakatunuga kokkupuudet.
Amet sai ühendust kõigi lähikontaktsetega ning andis neile soovitused tervise jälgimiseks 21 päeva jooksul. Lähikontaktsetel oli kontaktijärgse vaktsiini vastu suur huvi ning koostöös haiglaga õnnestus vaktsineerimine õigeaegselt läbi viia.
Terviseameti kinnitusel uusi haigestumisi sellest juhtumist ei lisandunud, sest inimesed käitusid vastutustundlikult ja hoolivalt nii enda kui ka teiste suhtes. Olukorra kontrolli all hoidmisele aitas kaasa ka info kiire liikumine eri ametkondade vahel.
Terviseamet soovitab ajavahemikul 1980–1992 sündinud täiskasvanutel kaaluda leetrite vastast taasvaktsineerimist. Sel perioodil kasutati Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline.
Pärast 1993. aastat sündinud inimesed, keda on lapseeas viiruse vastu vaktsineeritud, ei pea vaktsiini kordama.