Tomi Saluveer: tragöödia näitas ühiskonna hoolivust

Tomi Saluveer Foto: Tomi Saluveer

Seitsmeteistkümneaastase Fredy kadumise juhtum, mis lõppes kahjuks traagiliselt, liigutas sügavalt paljusid inimesi üle Eesti. Noormehe otsingute käik näitab, et ühiskond tõesti hoolib – kümned tuhanded inimesed elasid mures kaasa, jagasid infot ning aitasid kadunut otsida.

Fredy jäi kadunuks 8. märtsi öösel pärast seda, kui oli lahkunud sõpradest Põlva piimakombinaadi juures ning teadmata suunas edasi liikunud. Kuna noormees koju ei jõudnud, alustas politsei otsinguid.

Järgnevad päevad möödusid lähedastele rängas teadmatuses. Fredy ema oli ühenduses nii politsei, vabatahtlike kui ka teiste inimestega, vastates igale kõnele ja kirjale ning oodates viimase hetkeni, et poeg tuleb koju tagasi.

Selle loo kõige tugevam ja hinge puudutavam pool oli kahtlemata inimeste siiras valmisolek aidata. Otsingutega liitusid kümned vabatahtlikud, kes kammisid ahelikes läbi maastikku ja kontrollisid üle paigad, kus noormees võinuks varjuda. Samal ajal kutsus politsei kohalikke üles oma kinnistuid kontrollima, lootuses, et poiss ehk kuhugi peitu on läinud.

Avalikkuse tähelepanu oli toetav ja siiralt kaasatundev. Lugu jagati sotsiaalmeedias kümneid tuhandeid kordi. Inimesed andsid aktiivselt vihjeid, mis läbi kontrolliti.

Kahjuks leidis Fredy lugu nädal aega hiljem, 15. märtsil traagilise lõpu, kui vabatahtlikud avastasid tema kõrvaklapid ning hiljem ka surnukeha piimakombinaadi lähedal asuvast tiigist. Kuigi juhtunu täpne põhjus selgub alles ekspertiisiga, tõstatab see laiemalt küsimusi noorte turvalisusest ja öisel ajal liikumisega kaasnevatest riskidest.

​Fredy juhtum pani paljud inimesed mõtlema oluliste küsimuste üle. Noored ja lastevanemad otsivad nüüd vastuseid ja tahavad aru saada, kuidas selliseid tragöödiaid edaspidi ära hoida. Tõenäoliselt on paljudel tekkinud ka hirm ja ebakindlus.

Kuigi juhtunu täpne põhjus selgub alles ekspertiisiga, tõstatab see laiemalt küsimusi noorte turvalisusest ja öisel ajal liikumisega kaasnevatest riskidest.

Kedagi ei saa praegusel juhul siiski süüdistada. Iga traagiline juhtum on sageli mitme asjaolu kokkusattumine. Kui Fredy kurvast juhtumist üldse midagi õppida, siis seda, et noortele võiks saada tavapäraseks mõtteviis, kus kedagi ei jäeta ükskõik millises olukorras üksi – eriti öösel ja halbades oludes. Noorte omavaheline hoolimine ja tähelepanelikkus võiks ära hoida õnnetusi ning aidata kriitilistel hetkedel kiiresti sekkuda.

Kuigi noort elu enam tagasi tuua ei saa, tõi see kurb lugu esile vajaduse olla tulevikus veelgi tähelepanelikum, pöörata nii peresiseselt kui ka ühiskonnas enam tähelepanu noorte probleemidele ja riskikäitumisele – ning ehk sedasi ära hoida mõni samasugune tragöödia. See oleks kahtlemata parim viis Fredyt mäletada.