Veebipolitseinik Janar Koemets: inimesed lasevad end kergesti petta

Veebipolitseinik Janar Koemetsa sõnul on kelmidele oluline saada kätte inimeste andmed. Foto: Arvo Meeks

• Kelmid on osavad manipulaatorid ja vale ettekujutuse loomine on nende töö.
• Võõrastele ei anta pangaandmeid ega pin-koode.
• Politsei soovitab investeerimisega alustada siiski kodupangas, mitte veebis.

Kagu politseijaoskonna veebipolitseinik Janar Koemets aitab Valga,- Võru- ja Põlvamaa elanikke, kes kelmidele raha on kaotanud. Töönädalas saab ta keskmiselt 15 pöördumist. Mullu võttis Kagu politseijaoskond menetlusse sada kelmust, millega tehti kannatanutele kahju kokku ligi 240 000 eurot. Kannatanutest pooled olid Valgamaa, 35 protsenti Võrumaa ja 15 protsenti Põlvamaa elanikud.

Miks just nii palju valgamaalasi on oma säästud kaotanud?

Petukõned on valdavalt venekeelsed. Valgamaa elanike seas on rohkem neid, kes seda keelt valdavad. Kui vene keeles helistajale öelda, et rääkige eesti keeles, kõne katkestatakse.

Millised on praegu levinumad petuskeemid?

Kelmidele on oluline saada kätte inimese andmed. Levinuimad on sõnumid, kus palutakse uuendada pangaandmeid teatud lingile vajutades. Neid, kes on kaotanud sel moel suuri summasid, on meelitatud investeerima tundmatutes valuutades.

Pettused käivad lainetena. Vahepeal saadeti politsei nimel petukirju kohtukutsega või väideti, et helistatakse politseist või pangast ja on tarvis isikuandmeid kontrollida.

Sotsiaalmeedias on levinud petmise eesmärgiga loosimised. Kui osaleda, tuleb automaatne teavitus: «Palju õnne, osutusite valituks! Palun jätke oma kontaktandmed.» Seejärel võtavad kelmid osalejaga ühendust.

Sotsiaalmeedias pakutakse ka häid teenimisvõimalusi, millega inimesed kaasa lähevad. Kuid need pole päris tööpakkumised ja jälle küsitakse pangaandmeid. Petised võtavad pettuse ohvriks langenute nimel ka kiirlaene ja kohustusi. Inimesed saavad neist teada mitme kuu möödudes, kui inkasso saadab nõude tasumata arve kohta.

Sarnased skeemid levivad kogu Baltikumis. Enamik kelmidest tegutseb välismaal. Need, kes on proovinud pettustega tegelda Eestis, oleme kiiresti kätte saanud.

Kelmide ohver loodab politseisse tulles, et aitame tal raha tagasi saada. Kuid politsei on uurimisasutus ja seda me teha ei saa. Kui midagi on juhtunud, soovitame kiiresti panga poole pöörduda, sest neil on võimalik maksed peatada või tagasi kutsuda.

Kes on tüüpilised kelmide ohvrid?

Ohvriks võivad langeda kõik – nii magistrid kui põhiharidusega inimesed. Kelmid on osavad manipulaatorid ja vale ettekujutuse loomine on nende töö. Nad proovivad eri viise, et teada saada, mis inimest huvitab. Näiteks üksikule inimesele saadab kena tütarlaps või mees sotsiaalmeediakontole sõbrakutse ja hakatakse mesimagusat juttu ajama. Samas uuritakse, kas tegemist võib olla investeerimishuvilisega.

Tihti kasutatakse inimese teadmata tema numbrit petukõnede tegemiseks. Need on arvutitega välismaa keskustest tehtud kõned, kus kuuleb taustaks paljude inimeste suhtlemist. On ka juhtumeid, kus nii lähedased kui ka politseinikud hoiatavad, kuid kannatanu jätkab ülekannete tegemist petistele ja «edukat» investeerimist, kus lubatakse nädalaga tuhandeid eurosid. Samas pole seda raha võimalik kunagi kätte saada.

Kuidas end petturite eest kaitsta?

Kui võõras inimene helistab või kirjutab, ei tasu temaga suhelda. Võõrastele ei anta pangaandmeid ega PIN-koode. Ei maksa rutata midagi kinnitama või kuhugi klikkima. Tasub rääkida lähedaste ja tuttavatega, nõu saab küsida ka veebipolitseinikult.

Riigiasutustel on ametlikud meiliaadressid, mille lõpus ee. Tuleb vaadata, milline on kirja saatja aadress. Kui keegi kirjutab politseist, on aadressi lõpp politsei.ee, mitte hotmail.com. Kui veebilingis on sidekriipsud, tasub olla samuti ettevaatlik.

Riigi infosüsteemi amet on loonud äpi, mis kaitseb õngitsuste ja pahavara eest. Apple’i seadmetel on võimalik alla laadida Encrypted DNS äpp, mis hoiab petusõnumid eemal. Kui on Androidi seade, tuleb muuta teenuseid ja kirjutada serveri asukohaks dns.cert.ee. Kuid isegi siis, kui rakendus on aktiveeritud, võivad osad petusõnumid läbi tulla.

Inimestel on arveldusarvetel liiga suured limiidid. Kui päeva- ja kuuülekannete piirid oleks väiksemad, poleks võimalik tekitada suurt kahju. Tasub avada mitu arvet – üks on seotud pangakaardiga ja teine on eraldi arveldusarve, kus hoida suuremat summat. Ka internetipoodidesse pangakaardi numbri sisestamisel on võimalik kaotada suure limiidi puhul kogu raha.

Hästi populaarne on maksta kellade ja telefonidega. Mina seda võimalust ei kasuta, sest keegi võib telefonist minu andmed kopeerida. Kõige turvalisemad maksmisviisid on pangakaart või sularaha.

Milliste petuskeemide tõttu on lõunaeestlased kõige rohkem rahast ilma jäänud?

On neid, kes veebis investeerides andnud kelmidele kümneid tuhandeid eurosid. Petturid hakkavad investeerimise vastu huvi tundnud inimesega Telegrami või WhatsAppi rakenduse kaudu suhtlema. Saadetakse ka sertifikaat, mis justkui kinnitab, et tegemist on ametliku börsikauplejaga. Investeerija näeb ekraanil, kuidas raha kasvab. Kui tekib soov teenitud summa välja võtta, tuleb teha uus sissemakse. Siis saadaksegi aru, et midagi on viltu ja pöördutakse politseisse.

Mõnikord on pettuse ohvrid kirjutanud kelmidele, et kaebavad politseile. Siis ilmuvad välja «Interpoli agendid», kes soovivad, et nende arvele kantaks raha. Seejärel lubatakse kahjusumma tagasi tuua. Nii antakse kannatanule lootust, kuid tegelikult kaotab ta ka raha, mille «agentidele» tasub.

Politsei soovitab investeerimisega alustada kodupangas, mitte veebis.

Kuidas ära tunda, et tegemist pole õige veebipoega?

Facebook Marketplace’is luuakse libakontod, kuhu pannakse esemed müüki alla omahinna. Ostjad ei uuri müüja tausta. Võiks ju aga olla kahtlane osta midagi Katilt, kuid raha kanda Maksimi arvele Leedus.

Alati soovitan teha käest kätte tehinguid. Valgamaa veebigrupis oli hiljuti postitus, milles pettuse eest süüdi mõistetud neiu püüdis taas tooteid müüa. Kui nimi otsingusse sisestada, saab tema kohta lugeda hoiatusi ja ka kohtuotsust.

Eelmise aasta lõpus märkasin kogukonnagruppides anonüümseid abipalveid. Ühes paluti annetusi lapsele sünnipäevalaua katmiseks ja kingi ostmiseks. Teises abi, et toitu osta. Annetust teha soovinud inimene märkas, et postitus oli tehtud varikonto alt.

Eesti elanikele saadetakse sotsiaalmeedia kaudu ka sõbrakutseid, kus pildil haiglavoodis inimene. Sõnum on, et «kohe olen siit ilmast lahkumas ja soovin oma suurt varandust teile jätta». Ohvriks satuvad need, kes loodavad sel moel rikastuda. Siis küsitakse ülekande tegemiseks pangaandmeid või raha ülekande- ja notaritasudeks.

On juhtunud, et kuu aega tagasi välismaisest veebipoest tellitud odavad margitooted pole kohale jõudnud ja veebilehtki on selleks ajaks kadunud. Kui inimene sisestas sinna pangakaardi andmed, saavad kelmid neid hiljem kasutada. Sel juhul tuleb pangakaart sulgeda.

Kui veebipoodide juures puuduvad kontaktnumbrid ja meiliaadressid, kuhu murede korral pöörduda, pole samuti kõik korras. Samuti tasub kontrollida firma registreerimisaadressi. Petulehtede puhul näitab Google Maps firma asukohaks kas metsa või randa, kus pole ühtki ehitist.

Kui keeruline on sotsiaalmeediakontot kaaperdada?

Viimase aja trend on, et ettevõtete Facebooki kontole saadetakse Meta Businessi nimel valeteavitus konto kasutajatingimuste rikkumise kohta. Juures on link, kuhu klõpsates jäädakse kontost ilma.

Kaaperdatud sotsiaalmeediakonto kaudu hakatakse levitama petuskeeme: küsitakse sõpradelt raha ja palutakse teha pangaülekandeid. Ka minule on tulnud teavitus: kas see olid sina, kes proovis sisse logida Facebooki? Kui ise pole alustanud mingeid toiminguid, ei tasu linkidele klikkida.

Kontosid saab kaitsta kaheastmelise autentimisega. Kõige turvalisem on koodigeneraator, mis kuvab teatud aja tagant uueneva numbrikombinatsiooni. Kontot politsei taastada ei saa. Inimesed peavad ise sotsiaalmeediakeskkonna esindajate poole pöörduma.

Riigi infosüsteemi ameti andmetel reageerib õngitsuslehele kolmandik kirja saajatest. Neist viiendik sisestab ka küsitud andmed.

Veebipolitseinikud hoiatavad lastevanemaid Ome TV eest. Selle kaudu saab video teel suhelda inimestega üle maailma. Võib kohtuda nendega, kes teevad ebasündsaid asju, näiteks küsivad intiimseid fotosid. Kui võõras tuleb tänaval juurde ja palub telefonis pilte vaadata, ei hakka ju keegi neid talle näitama. Veebis aga käitutakse teisiti. Soovitan suhelda vaid nendega, kellega ollakse varem kohtunud.