:format(webp)/nginx/o/2025/03/19/16722987t1h0aea.jpg)
Mürgistusinfoliinil registreeritakse igal aastal ligi 1500 kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumit, neist enam kui nelisada on põhjustatud söövitavatest kemikaalidest. Kõige sagedamini juhtub õnnetusi kuni nelja-aastaste lastega.
«Üle 150 juhtumi aastas on tingitud kemikaali ümbervalamisest käepärasesse anumasse nagu joogipudelisse või -klaasi, millel puudub märgistus,» selgitas mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. «Nii võib keegi võtta teadmatusest pudelist või klaasist lonksu, mille tagajärjed võivad olla väga rasked. Kõige turvalisem on kemikaali hoiustada originaalpakendis, millel on hoiatusmärgistus ja juhend.»
Levinud on ka juhtumid, kui keedukannu, mida kasutatakse tee, lapse piimasegu või muu toidu valmistamisel, on jäänud katlakivieemaldi kontsentraat või lahus. «Selliste õnnetuste ennetamiseks tuleb katlakivitöötluses olev kann selgelt märgistada,» soovitas Oder.
Tõsiseid neelu ja söögitoru söövitusi tekitab 30-protsendine äädikas, mida ekslikult peetakse ohutuks. «Äädikamürgistuste arv kasvab esimestel suvekuudel, kui asutakse grillimiseks liha marineerima. Januga haaravad inimesed veepudeli või -klaasi, teadmata, et sinna on näiteks toiduvalmistamiseks äädikat valatud.»
Taoliste õnnetuste ennetamiseks on soovitatav kasutada 30-protsendilise äädikhappe asemel alla 10-protsendist söögiäädikat. «Õnnetuste vältimiseks tuleb äädikat ja muud kodukeemiat hoida originaalpakendis ning laste vaate- ja käeulatusest väljas, eelistatult lukustatud kapis. Kui muud võimalust pole, kui kemikaal ümber valada, tuleb eelistada originaalpakendi väikeversiooni või märgistada ümbervalatud pakend selgelt ja kõigile pereliikmetele arusaadavalt,» juhtis Oder tähelepanu.
Kui õnnetus on juhtunud, tuleb loputada suud veega ja anda kannatanule juua väikeste lonksudega gaasita vett. Inimest ei tohi ajada oksendama!
Mürgistuse või selle kahtluse korral võib helistada infoliinil 16662. Mürgistusinfoliin on avatud ööpäev läbi.