/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
/nginx/o/2025/03/20/16724210t1hc105.jpg)
Endine kaitseväelane Rein Rätsepp (68) on küll pensionil, aga pani oma bussijuhiload hea eesmärgi nimel tööle. Ta on kahel korral Ukrainasse abi sõidutanud ja võimaluse korral ootab järgmine retk ees aprillis. Kohalike sõdurite võitlustahe püsib mehe sõnul tugev. «Kui vallutavadki ära, ega siis rahu ei ole, tuleb partisanisõda. Nagu meil oli metsavendlus.»
Valgalane Rätsepp rääkis, et kaitseväest on ta küll pensionil, aga Kaitseliidus ja abipolitseinikuna tegutseb siiani. Nii pole sõja olemus ega tehnika talle võõrad.
Kaitseväes täitis ta logistikapataljonis remondikompanii ülema ülesandeid ja oli kompanii tehnik, hiljem vanemametnik, kes õpetas auto- ja tõstukijuhte, samuti sõjatehnika hooldust ja remonti. Nõukogude ajateenistuses tegutses ta tankijuhina.
Tema bussijuhiload kehtivad endiselt. Sellega seoses jõudis temani mõni aeg tagasi ka MTÜ Toeta Ukrainat koostööpalve. «Kuna mul on bussijuhi paberid ja olen pensionil, võeti minu kontaktid.»
Koostööst saigi asja. Esimesel retkel viis ta Volvo bussi ja selle täie esemeid Ukrainasse Poola piiri lähedale ja teisel korral Iveco 17-kohalise bussi Harkivisse rindejoone lähedale.
Järgmine reis on kavas aprillis, kui sõjaolud seda lubavad. «Viime sinna sokke, kindaid, riideid, termotekke, kanüüle, sidemeid, pamperseid. Buss oli maast laeni kaupa täis. Eelmine kord sai viidud ahjusid, et varjendis lapsed sooja saaks. Viin asjad kohale, siis tuleme kõik tagasi üheksakohalise Ford Transiti bussiga. Eelmine kord tulime kaheksakesi, viimati viiekesi. Muidugi on see ränk, pikad vahed. Ukraina teed ei ole enam need, mis kunagi olid.»
Uusi busse sinna viia pole mõtet, seetõttu oli esimene neist 19 ja teine 17 aastat vana. «Üks kiirabiauto on küll juba kaks aastat vastu pidanud, toob haavatuid rindelt ära. Aga on olnud juhuseid, et masin oli seal paar päeva ja mürsk lõhkes kõrval – külg sodiks. Tehti korda, läks teine külg.»
Seni on Rätsepa roll olnud sõitmine, asjade kogumisega tegelevad teised. «Täna anti küll info ja käisin vana maasturit vaatamas Tõrva külje all, ühele tagala mehele oleks transporti vaja.»
Põhiline sõda käib valgalase sõnul praegu droonidega. Nendest pääsemiseks on sõduritele kasulikud näiteks kaevikuküünlad, mida Rätsepp neile viimatise reisiga viis.
«Seal nad välikateldes süüa teha ei saa. Droonid on üleval, soojaandurid peal, kohe tuleb mürsk sinna. Nad ise soojendavad kuivtoite priimuse või kaevikuküünlaga. Harkivis rinde lähedal on hulga hullem kui Kiievis. Linnas tiirutavad keskel luuredroonid, need on vaiksed. Ümber linna on kamikaze-droonid. Öösiti on täielik liikumise keeld, ainult politseil ja sõjaväel on eriload.»
Kuna pärast skandaale on usaldus abiorganisatsioonide vastu kõikuma löönud, viib MTÜ abi otse väeosadesse ilma vahendajateta. «Meile saadetakse pildid, kuhu abi on läinud.»
Ukrainas avanes Rätsepal võimalus ka kohalike sõduritega põhjalikumalt vestelda. «Nemad ütlesid, et sõda oleks võinud lõppeda 2022. aastal, kui oleks tulnud piisavalt relvastust. Nad hakkasid venelasi Kiievi juurest tagasi lööma, aga neil tuli laskemoonapuudus, nad ei saanud neid enam edasi lüüa. Nüüd suutsid venelased end nii ära kindlustada, et nende löömiseks läheb vaja tohutut ressurssi. Aga 2022. aasta sügisel oli paaniline venelaste taganemine,» andis ta ülevaate.
«Sõjaväelased ütlesid ka seda, et kui nemad sõja kaotavad, hakaku meie Eestis kaitseliine kaevama Vene piiri äärde. Sest nemad olid sellega hiljaks jäänud. Nüüd olid küll ümber Kiievi tohutud kaitseliinid. Tagavaralennuväljad on maanteedel.»
Kõige hullem relv on Ukraina sõdurite sõnul vaakumpomm. «Raske gaas läheb igale poole. Gaas pannakse põlema, see imeb kaevikutest ja keldritest õhu välja ning inimesed lämbuvad ära – see on õudne.»
Kuigi leidub ka neid, kes soovivad lihtsalt, et sõda lõppeks, jagub Rätsepa kinnitusel ka teisi, kelle võitlusvaim pole raugenud ja kes võitlevad võiduka lõpu suunas. «Kui vallutavadki ära, ega siis rahu ei ole ja tuleb partisanisõda – nii ütlesid sõjaväelased meile. Nagu meil oli metsavendlus,» lausus Rätsepp. «Muidugi tahavad ukrainlased tervet oma riiki vabaks saada. Enamik, kellega suhtlesin, küsisid, et miks jupitada oma maad.»