/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/21/16728858t1h1ac5.jpg)
Eesti inimestel jääb ideaalsest uneajast puudu tund ja 14 minutit, selgus rahvusvahelisest uneraportist. Ülemaailmselt on see lünk tund ja 20 minutit.
Põhjused on enamasti stress, kurnavad mõtted ja tunded või lihtsalt harjumus hilja magama minna.
«Ülemaailmsest une- uuringust, milleks küsitleti möödunud aastal meie 57 turul üle 55 000 inimese, selgusid mitmed peamised unega seotud tähelepanekud,» rääkis IKEA Eesti turu juht Marko Põder. «Parim unekvaliteet on Hiina inimestel, madalaima unekvaliteediga on Norra. Eestimaalaste unekvaliteet on keskmine.»
Uneekspert Kene Verniku sõnul näitavad uuringud, et inimesed võtavad endale vaba aega une arvelt. «Hilisõhtul, kui peaks magama sättima, toimetavad nad koduste töödega, kasutavad nutiseadmeid, vaatavad filme. Kui uneaega kasutada meelelahutuseks ja kohustuste tõttu on vaja varakult ärgata, võib see tuua kaasa tõsise unevõlgnevuse.»
Põhjamaade rahvaste unerütm ongi teistest erinev. «Meie ilm ei soodusta järjepidevat kvaliteetset und. Oluline on saada võimalikult palju looduslikku päevavalgust nii kodus kui ka tööl. See on oluline meie une, ärkveloleku ja meeleolu paremaks reguleerimiseks,» nentis Vernik.
Suurim hea une takistus on ärevushäire, mida nimetab unekvaliteeti halvendava tegurina peaaegu iga viies Eesti elanik. Järgnevad meditsiinilised probleemid (13% vastanutest) ja stressitunne (12%).
Verniku sõnul on oluline teadvustada, et vähene uni ja liigne stress võivad mõjutada enesetunnet negatiivselt. Seejärel saab hakata muutma oma harjumusi: luua stabiilsem unerütm, toituda õigesti, piisavalt liikuda ning luua töökaaslaste ja lähedastega terved suhted. «Stressirohketel perioodidel tuleb toimetada võimalikult tervislikult ja mitte olla oma muredega üksi, kuna need võivad takistada uinumist,» ütles Vernik.
Kõige populaarsemad hea une saavutamise abimehed on Eestis rulood või pimenduskardinad. Peaaegu kolmandik Eesti elanikest kasutab neid magamiseks sobiva valguse loomiseks. Teisel kohal on raamatute lugemine (19%) ning kolmandal toidulisandid või rahustavad joogid (14%).