:format(webp)/nginx/o/2025/03/21/16728885t1hd539.jpg)
Kui Esta Pilt väiksena õega metsajooksu tegi, oli sõsar solvunud, et Esta on noorem, aga kiirem. Füüsiline võimekus iseloomustab igapäevatöös täienduskoolitusi korraldavat naist siiani: kaloreid ta ei loe, aga püsib ka 60-aastaselt fitnessilavadel tippkonkurentsis.
Pilt on pärit Võrumaalt Mõnistest suurest perest, kus sirgus kuus last. Kes teab, kui suurt rolli mängis metsas ringi jooksmine tema sportlikkuse avaldumisel, aga maal seda palju tehtud sai ja koolis jäi ta jooksuvõime ka õpetajale silma. «Vanemale õele üldse ei meeldinud, et jooksin temast kiiremini,» meenutas Pilt.
Isegi trenni tegemata jõudis ta põhikoolis õppimise ajal pikamaajooksudes maakonna parima kolme sekka. «Käisin 8. klassis ka maakonna (täpsemalt rajooni – toim) ja Eesti kergejõustikuvõistlustel. Siis sain juba häid kohti. Imestasin ka ise, et kuigi ei teinud üldse trenni, läksin maakonnavõistlustele ja sain kohe 1000 meetris kolmanda koha. Kui trenni hakkasin tegema, tulid vabariigis esikohad kesk- ja pikamaajooksus.»
Peagi hakkas Võrus tegutsev treener teda võistlustele ja laagrisse kutsuma. Neiu otsustas keskkooli minna aga hoopis Valka. «Mul oli sama maa Võrru ja Valka, aga Valga kool sai sellepärast valitud, et Valgas oli tugev kergejõustikutreener Raimond Luts.»
Eestis on võistlejaid nii vähe, et tuleb noortega koos võistelda. Vormi osas ei ole hullu, aga lihaste suurust ja kehakuju muuta – seda võimet enam ei tule kuskilt.
Esta Pilt, fitnessimeister
Mõned näited toonastest tippmarkidest. Aastal 1981 Vilniuses Nõukogude Liidu koolide spartakiaadil 11. koht 3000 meetri jooksus ajaga 10.20,73. See oli Valga 1. keskkooli ja rajooni rekord B-vanuseklassis. Või siis samast aastast endine Eesti juunioride tippmark 2000 meetris 6.45,00. Või 4.46,6 minutit 1500 meetri jooksus, mis oli B-vanuseklassis kooli ja maakonna rekord.
«Lõuna-Eestist ongi spordiarmastus pärit, seal olid nii head tingimused sportimiseks,» ütles Pilt.
Kunagistesse kodukohtadesse satub ta aeg-ajalt siiani, Võrumaal käib suviti tihti ja jõudis eelmisel suvel mitu korda ka Valgat ja Valkat uudistama. «Pedeli ümber on kõik hästi ilusaks tehtud,» jäi talle silma.
/nginx/o/2025/03/21/16728891t1hcd58.jpg)
Majandus ja psühholoogia
Profisportlast temast jooksualadel kokkuvõttes siiski ei saanud. «Millegipärast ma ei tahtnud ainult sporti. Kesk- ja pikamaajooks on rasked alad, nõuavad tohutut pingutust, lõigutrennid... Jõusaalitrenn on sellega võrreldes väga lihtne.»
Selle asemel õppis ta ülikoolis lausa kaht eriala: majandust ja psühholoogiat. Pärast ülikooli lõpetamist elas veidi Jõgeval ja kolis seejärel aastal 2000 Tartusse. Seal töötas ta algul hooneregistris, aga asus 2003. aastal Tartu ülikoolis täienduskoolitusi korraldama.
Sellega tegeleb ta siiamaani. «Korraldame mitmesuguseid koolitusi eri sihtrühmadele. Mina olen neid hästi palju treeneritele korraldanud, kuna ennast huvitab see valdkond. Treenerid on ka väga tublid koolitustel käijad. Aga korraldan ka psühholoogia- ja juhtimisalast täiendõpet.»
Samal ajal ülikoolitööle asumisega sai alguse jõusaalis käimine. Sealgi ei lasknud tulemused end kaua oodata. Kuigi Esta Pilt ise ütleb, et lihasekasvuks tal ilmselt väga häid geene ei ole. «Mul ei ole suurt lihasmassi, aga kergem on vormi teha: rasvaprotsent läheb kiiresti madalaks.»
Tiitleid fitnessis on tal aga sellest hoolimata palju. Kõige kirkamad neist tulid üsna hiljuti, 2018. aastal, kui ta tuli nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustel kullale meistrite klassi fitnessis (masters bodyfitness).
Võistlustel käib ta siiamaani. Sügisel osales MMil Tokyos. Varem tuli teistega mõõtu võtta 45+ vanuserühmas, seekord oli vanuseklass 50+, aga ikkagi olid kõik teised nooremad. «Sain meistrite klassis kuuenda koha. Oleks tahtnud esineda veel paremini, aga see on ka väga hea – ikkagi finaalis kuue hulgas.»
Kuigi pilgule tundub Esta Pildi vorm igati fantastiline, tõdes ta siiski, et noortega ta praegu konkureerida ei suuda. «Seepärast tuleb ka minna välisvõistlustele, seal on eri vanusegruppe. Eestis on võistlejaid nii vähe, et tuleb noortega koos võistelda. Vormi osas ei ole hullu, aga lihaste suurust ja kehakuju muuta – seda võimet enam ei tule kuskilt, eks see on ka geneetiline.»
/nginx/o/2025/03/21/16728908t1hb83d.jpg)
Tulemus oleneb naise sõnul ka kohtunike eelistustest ja sellest, millist keha parasjagu hinnatakse.
«Välisvõistlustel on palju suuri kolle naiste seas, sest seal on väga vähe dopingukontrolli. Vahepeal taheti sellised maha hinnata, et naiste lihasmass väga suureks ei läheks. Aga nüüd jälle hakatakse järjest suuremaid kõrgemalt hindama – oleneb, kuidas trendid on.»
/nginx/o/2025/03/21/16728899t1h6cea.jpg)
Mitmekesine toidulaud
Tähelepanuväärne on, et Pilt ei ole treenimise kõrval kaloreid kunagi lugenud. «Olen selles mõttes väga haruldane eksemplar. Kui kõik noored fitnessitegijad loevad iga päev kaloreid, siis mina ei ole seda kunagi teinud. Nüüd tuleb kõik muidugi kogemuse pealt – tean, milline toit sisaldab valku rohkem. Ei ole jätkusuutlik iga päev kaloreid arvestada.»
Ta järgib põhimõtet, et igas toidukorras oleks valku, häid süsivesikuid ja rasva. Ainult kanarinda ja riisi ei pea pugima. «Söön kanakintsu, sea- ja veisefileed, kala. Riis, kartul, makaronid, tatar, läätsed, herned, oad – toitun hästi mitmekesiselt. Munad, kohupiim ja kodujuust on samuti väga head.»
Kõigele lisaks on tal istuv päevatöö. «Kuigi ma kõnnin palju jalgsi. Päevas tuleb kuskil 15 000 sammu.»
Võistlustel käib Esta Pilt siiamaani. Sügisel võistles ja käis MMil Tokyos. Varem tuli teistega mõõtu võtta 45+ vanuserühmas, seekord oli vanuseklass 50+, aga ikkagi olid kõik teised nooremad.
Jõutrenni koguneb siiski palju, viis korda nädalas. Sinna otsa teeb ta ka veidi kardiotrenni. «Lihase kasvatamiseks on keskmised raskused kõige paremad, 10–12 kordust seerias. Aga trenni saab teha ka eri moodi eri perioodidel. Põhiline on, et harjutuse lõpus sa pingutad. Siis tuleb lihaskasv, isegi kerge raskusega.»
/nginx/o/2025/03/21/16728907t1h3d4c.jpg)
Esta Pildi jõunäitajad avaldavad samuti muljet. Pikkust on tal 158 sentimeetrit ja võistluskaalu umbes 51 kilo, kükke on ta teinud aga 100 kiloga kaheksa kordust seerias ja jõutõmmet samuti 100 kiloga. Lõuga tõmmates tegi ta omal ajal 25 kordust ja triitsepsisurumist 27 korda. «Vahepeal oli selline ala nagu athletic fitness (tõlkes atleetfitness – toim), sain maailmameistrivõistlusel hõbemedali. Alad olid lõuatõmbed, triitsepsisurumine rööbaspuudel, sõudeergomeetril sõudmine. See oli raske ala.»
Jõud ei jookse külgi mööda maha ka igapäevaelus. «Jõuad mägedes ronida, treppidest kõndida, poekotte tassida,» nentis ta.
Kaua ta aga nõnda veel trenni teha jaksab, kas 80. eluaastani välja? «Ei usu. Äkki mõni aasta veel viitsin tõsiselt teha,» muigas Pilt.
/nginx/o/2025/03/21/16728901t1h0fa8.jpg)
/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)