GALERII ⟩ Kurba sündmust tulid meenutama ka Siberis ühes majas elanud kolm saatusekaaslast

1949. aasta märtsiküüditamist täna Põlva raudteejaamas meenutama tulnute hulgas olid ka Aino Põllu, tema vend Lembit Peedosk ning Mare Vari, kes paigutati Novosibirski oblastis elama ühte mahajäetud majja.

Aino Põllu kodu oli nii 1949. aastal ning on ka praegu Põlva lähedal Peri külas, kust külmale maale viidi ema nelja lapsega. «Isa viidi juba ammu vangina ära. Talu polnud kuigi suur – ehk 22 hektarit. Kui meile järele tuldi, olin viieaastane. Äraviimist ma ei mäleta – ilmselt olin siis nii unine. Mäletama hakkasin sellest ajast, kui olime juba rongis,» meenutas ta.

Elu Siberis oli tõeliselt raske. «Meil oli väga vaene koht. Küttepuid ei olnud – kütmiseks kuivatasime kraavidest võetud pajuhagu. Ka lehmakoogid korjasime kokku ja põletasime ära. Kolhoos tegeles põhiliselt karja- ja viljakasvatusega ning ema ja vanem vend töötasid karjakuna. Kari oli väljas ööpäev läbi. Nad nägid sedagi, kuid hundid tahtsid vasikaid murda. Kuigi elu oli viles, ei jäänud sealsele kalmistule ühtegi eestlast – meid oli seal üle 30,» teadis Põllu.