Algab uudne geeniuuring südamehaiguste ennetamiseks

Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab iga osaleja lisaks võimalusele panustada teaduse arengusse väärtuslikku infot oma tervise kohta. Foto: Timo Arbeiter/Tartu Ülikool

Eesti geenivaramu saadab alates 25. märtsist valitud geenidoonoritele kutseid osaleda ulatuslikus südametervise uuringus. Eesmärk on selgitada välja, kas südamehaigusi saab tõhusamalt ennetada geeniriski põhjal määratud raviga.

«Geeniandmete uuringutest on selgunud, et lisaks tuntud riskifaktoritele, nagu näiteks kõrge vererõhk, kõrgenenud kolesteroolitase, suitsetamine ja ülekaal, mõjutab südamehaiguste riski olulisel määral ka pärilikkus,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.

Tema sõnul on Eesti geeniandmete kasutamisel personaalmeditsiinis maailmas üks juhtriike. «Uuringu eesmärk on parandada Eesti inimeste südametervist. Lisaks muudame sellega ohutumaks ka ravimite kasutamist, sest arstid saavad valida konkreetsele inimesele sobiva ravi,» lisas professor.

Praeguseks on kõigil Eesti geenidoonoritel määratud südamehaiguste geneetiline risk. See esineb hinnanguliselt viiendikul geenidoonoritest.

Tänu nendele andmetele on teadlastel esimest korda maailmas võimalus uurida, kas geeniriskil põhinev kolesterooli langetav ravi on südamehaiguste ennetamisel piisavalt tõhus, et võtta see kasutusele igapäevases tervishoiu praktikas. Eesti geenivaramu andmetest on teada, et suure geneetilise riskiga inimestel esineb südamehaigusi sagedamini ja need võivad avalduda varem kui teistel.

Uuring toimub Tartu ülikooli, Tartu ülikooli kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Eesti perearstide seltsi koostöös. Kutse saavad oma isiklikule meiliaadressile 45–80-aastased geenidoonorid, kelle südamehaiguste tekke geneetiline risk sobib uuringu korraldamiseks. Uuring kestab viis aastat.

Perearsti ja Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab iga osaleja lisaks võimalusele panustada teaduse arengusse väärtuslikku infot oma tervise kohta.

«Osalejaid oodatakse oma perearsti vastuvõtule, et teha vereanalüüse ja teisi südametervise jälgimiseks vajalikke mõõtmisi. Teades personaalseid riskitegureid, saab teha ka teadlikumaid valikuid eluviisi parandamiseks,» selgitas Kalda. «Kogu uuringu vältel on osalejatel võimalus pöörduda küsimustega uuringuõe poole, kes vajadusel konsulteerib perearsti või kardioloogiga.»

Doktor Margus Viigimaa sõnul on südamehaigused enim levinud surma põhjus maailmas ning ka Eestis.

Tervise arengu instituudi (TAI) andmeil suri 2023. aastal vereringeelundite haiguste tõttu Valgamaal 199 inimest. Mullu oli samal põhjusel lahkunuid TAI esialgsetel andmetel 218.

Geenivaramu andmetel on Valgamaal kokku 4218 geenidoonorit. Valgamaalt on uuringusse kaasatud üheksa perearsti ja uuringule kutsutakse 138 Valgamaal elavat geenidoonorit.

Põlvamaal suri tunamullu vereringeelundite haiguste tõttu 162 ja mullu 154 inimest. Võrumaal olid need arvud vastavalt 245 ja 218.

Geenidoonoreid on Põlvamaal 3608, uuringule kutsutakse neist 137. Kaasatud perearste on 12.

Võrumaal on geenidoonoreid 5566. Maakonna 14 perearsti kaasabil kutsutakse analüüsidele 264 doonorit.