Avarduvad reservväelaste võimalused riigikaitsesse panustada

«Eesti sõjalise riigikaitse mudel on üles ehitatud reservväele. Kõige väärtuslikum ressurss on meie inimeste tahe ja valmisolek riigikaitsesse panustada,» ütles Pevkur. «Viimaste aastate kogemus näitab, et meil on reservis suur hulk inimesi, kes soovivad kaitseväge toetada tegevteenistusse asumata. Loodav vabatahtlik teenistus võimaldab neil paindlikult näiteks instruktorina ajateenijate või reservväelaste väljaõpet korraldada või osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.»

Eelnõu loob samuti võimaluse suunata kaitseväes avalikus teenistuses olevaid või töölepingu alusel töötavaid isikuid sõjaväelisele väljaõppele. See samm aitab vähendada tegevväelaste vajadust rahuaja ametikohtadel ning hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelaste väljaõppeks.

Eeskätt mereväes ajateenistust läbivate noorte väljaõppe parandamiseks tekib ajateenijatel võimalus osaleda kaitseväe ülesannete täitmises ning võtta ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu.

Nii avaneks neil edaspidi võimalus osaleda NATO alalise miinitõrje grupi liikmena NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus ning sooritada seeläbi põhjalikumat mere- ja laeva­praktikat.

«Siinkohal on oluline silmas pidada, et näiteks NATO miinitõrje missioonidel osalemiseks on vajalik mereväe ajateenija kirjalik nõusolek,» selgitas kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Samuti luuakse võimalus vabastada ajateenija ajateenistusest enne tähtaja lõppemist, kui ta võetakse tegevteenistusse. Ka sel puhul on vajalik tema struktuuriüksuse ülema ettepanek, ajateenija nõusolek ja eeldus, et ta on omandanud edasiseks teenistuseks vajalikud oskused. Praegu on vastav erisus ette nähtud vaid juhul, kui ajateenija asub kaitseväe akadeemiasse õppima ning ta võetakse tegevteenistusse kadetina.