Gripp on sel hooajal Eestis nõudnud suure hulga elusid

Gripp toob tihti endaga kaasa ka kõrge palaviku. Foto on illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal Eestis arstide poole 2887 inimest, kellest 41,4% olid kuni 14-aastased lapsed.

Seire andmetel olid peamisteks haigustekitajateks inimese metapneumoviirus (30%) ja rinoviirus (25%). Gripiviirused moodustasid 10% kõikidest positiivsetest proovidest, neist A-gripiviirused 2,5% ja B-gripiviirused 7,5%. Neile järgnesid respiratoor-süntsütiaalviirus (RSV) 10% ning paragripiviirus 5%. Adenoviirus ja SARS-CoV-2 moodustasid kumbki 2,5% kõikidest positiivsetest proovidest.

Registreeriti kokku 450 grippi haigestunut. Laboratoorselt tuvastati 158 gripiviirust, sealhulgas 63 A-gripiviirust ja 95 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 8 gripiviirust, millest neli kuulusid A(H3N2) tüvesse ning neli olid B-gripiviiruse Victoria tüve.

Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest selle haiguse tõttu kokku hospitaliseeritud 1253 inimest. Hospitaliseeritute seas oli ligikaudu 47,8% vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi osakonda sattus 9,6% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, neist 17% olid vanuses 60 ja vanemad. 

Esialgsete andmete kohaselt on Eestis alates gripihooaja algusest registreeritud 69 surmajuhtumit. Surnute mediaanvanus oli 85,5 aastat.

Grippi haigestumine on stabiliseerunud ning haigestunute arv on langustrendis. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning levikut laialdaseks.