/nginx/o/2024/09/11/16351727t1ha0d9.jpg)
Politseinikud pidasid kinni 39-aastase mehe, keda kahtlustatakse kullerina petuskeemis osalemises. Kohus võttis mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla.
Politsei on viimastel nädalatel üle Eesti saanud mitmeid teateid kelmustest, kus petturid helistavad kannatanutele ja väidavad kõnes, et nende lähedane on sattunud liiklusõnnetusse.
Pärast seda küsivad kelmid lähedase ravi, advokaadi kulu, vanglast pääsemise või teise osapoole tervisekulude katmiseks raha ning kannatanu kodust aadressi. Seejärel tuleb inimese kodu ukse taha petuskeemis kaasa lööv kuller, kes kannatanult sularaha minema viib.
Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuht Hannes Jalg rääkis, et politseinikud pidasid eelmisel nädalal Harjumaal Jõelähtme külas kinni 39-aastase mehe, kes on kahtlustuse järgi seotud Jõhvis, Narvas ja Ahtmes toime pandud kelmusepisoodidega.
„Aprilli keskpaigas sai politsei mitmeid teateid juhtumitest, kus Ida-Virumaa inimesed andsid kodus või kokkulepitud kohas üle suuri summasid sularaha,“ rääkis grupijuht. „Alustasime juhtumite uurimiseks kriminaalmenetlust ning selgitasime välja, et nende kelmusepisoodidega võib olla seotud 39-aastane mees. Kuller tabati vahetult pärast seda, kui ta oli võtnud enda kätte kahe kannatanu raha ning viis seda edasi kelmuse kaasosalisteni.»
Ta lisas, et kinnipidamisel leiti mehe juurest üle 7000 euro sularaha, mille kelmid olid inimestelt välja petnud. Hetkel on mehele esitatud kahtlustus neljas kelmusepisoodis, kus kahju on üle 15 000 euro. Täpse juhtumite arvu ja kahju selgitab politsei välja edasise uurimise käigus
„Üldjuhul värbavad kelmid sotsiaalmeedia gruppide kaudu petuskeemidesse täiesti tavalisi inimesi, kes pole enne politsei huviorbiiti sattunud. Töökuulutustes lubatakse kullerile sularaha transportimise eest head tasu. Küsimuste korral väidetakse inimestele, et selline tegevus on igati lubatud. Tegelikult on aga see ebaseaduslik ja niisugune kullerteenuse osutamine kriminaalkorras karistatav. Selliste tööotsade vastuvõtmisest tuleks hoiduda, sest rahakullerina tegutsemine toob varem või hiljem kaasa menetluse ja vabaduse kaotuse,“ ütles Jalg.
„Julgustame kõikidel kelmuste ohvritel esimesel võimalusel helistada 112 ning juhtunust teada anda. Mida kiiremini info politseini jõuab seda suurem on tõenäosus pettust peatada ning raha kelmideni jõudmist takistada,“ selgitas küber- ja majanduskuritegude grupijuht. „Kelmuste ennetamisel on parim kaitseliin inimene ise. Igaüks saab aidata iseennast ja oma lähedasi, kui pettustest räägitakse ning antakse nendest oma sõpradele ja sugulastele teada.“
Politsei tuletab meelde, et kelmuse kahtluse korral tuleb telefonikõne kohe lõpetada. Samuti ei tohi kunagi võõrastele jagada enda PIN-koode, kodust aadressi ega teha nendega rahalisi tehinguid või anda üle sularaha. Mitte ükski asutus Eestis ei küsi telefoni teel inimestelt raha ega palu alla laadida tarkvara, millega saab kontrollida teie telefoni või arvutit.
Viru ringkonnaprokuröri Sergei Listovi sõnul telefonikelmused muudkui arenevad ja petturid oskavad imiteerida ka sugulaste hääli.
„Kelm helistab inimesele, teeskleb ennast sugulasena, kes justkui sattus liiklusõnnetusse ja väidetavalt sai teine inimene vigastada. Telefonikõnes võib osaleda ka libaarst ja libapolitseinik, kes ütlevad kannatanule, et nüüd tuleb kriminaalmenetlus ja sugulast pannakse vanglasse. Selle vältimiseks tuleb nende sõnul kohe maksta raha, ütlevad kelmid ja lisavad, et kohe tuleb prokuratuuri töötaja ja võtab raha,” rääkis prokurör.
Kelmid hoiavad kannatanuid stressis, käskides olla kogu aeg liinis ja paraku lõpeb see sellega, kus inimesed ise annavad kelmide kätte tuhandeid eurosid. «Tuletame meelde, et prokuratuur ja politsei ei küsi mitte kunagi raha kriminaalmenetluse alustamise vältimiseks,“ rääkis Listov.