Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/27/1078238t1h14b7.jpg)
Ma ei tea, kas kahjuks või õnneks, aga üha enam noori on isiksused. Hea, kui positiivses võtmes, aga on ka neid, kelle pärast mina südant valutan. Lugesin Noorte Hääles möödunud aastal tuhande noore seas läbiviidud küsitlusest, et peaaegu 40 protsenti vastanutest on uuringu järgi tarvitanud alkoholi 12aastaselt või alla selle ning ligikaudu 32 protsenti noortest on seda teinud 13–14aastaselt.
Põhjused, miks alkoholipudeli järele haaratakse, on erinevad. Näiteks ühel 13aastasel tüdrukul sõitis ema Soome ja nüüd on tal vaba pind pidutsemiseks.
Teisel tütarlapsel tõi kasuisa oma joomakaaslased koju ja seal siis üheskoos emaga pummeldati. Noor 14aastane neiu ei ööbinud päevi kodus; leidis eakaaslased, kellega koos oma muresid uputada.
Põhjused, miks alkoholi hakatakse tarvitama, on peale isiklike ja pereprobleemide lahendamise esikohal uudishimu rahuldamine, uue kogemuse otsimine, joobest «naudingu» saamine. Noored, kellega oleme kokku puutunud, ütlevad, et väike siider
aitab suhtlemist hõlbustada, stressi leevendada, väsimust ja igavust peletada.
Noored hakkavad alkoholi tarvitama, sest soovitakse järele proovida alkoholi maitset. Jõudsime järeldusele, et väga tähtis on sõprade eeskuju: kui sõbrad tarvitavad alkoholi, siis tahetakse seltskonda kuuluda. Noortele on väga oluline sotsiaalne kuuluvus.
Vanemad on öelnud, et pole andnud ja pole täiskasvanuna lastega suheldes alkoholijoobes viibinud. Kui lapsevanem pidevalt tipsutab, võib see mõjutada ka lapse valikuid. Kui noor näeb, et vanematel inimestel on alkoholi tarvitades lõbus ja hiljem ei olegi halb olla, siis ikkagi peame lastele selgitama, et nende organism ei ole veel lõplikult välja kujunenud ja see võib põhjustada arengus probleeme.
Alkoholi tarvitamine lapsena rikub normaalset ainevahetust ning pidurdab lapse üldist arengut ja kasvu. Üks ohtlikumaid alkoholi tarvitamise tagajärgi on ajukahjustus ja muutused kesknärvisüsteemis, sest noorte peaaju õrn kude imab kergemini alkoholi, mis hävitab närvirakke.
Samuti on lastel rakkude kestad tunduvalt õhemad kui täiskasvanutel ning seetõttu imendub alkohol laste organismi palju kiiremini ja põhjustab kergemini mürgitusi, kahjustusi ja sõltuvust.
Lapsed tajuvad ka piire vähem ning teevad seetõttu joobes olles vigu, mida nad hiljem kahetsevad. Koos seltskonnas alkoholi pruukides võivad 14aastased, kes kannavad iseseisvat vastutust seaduse ees, korda saata süüteo (huligaanitsemine, kaklemine, röövimine), mis paneb pitseri nende edaspidisele elule.
Kriminaalkorras karistatu ei saa omandada teatud elukutseid – näiteks advokaat või politseinik – ja töötada riigiasutuses. Ebaadekvaatses seisundis võib noor kergemini sattuda ise kuriteo või õnnetuse ohvriks.
Kõik algab tegelikult kodust, mistõttu tuleb juba varajasest east alates seletada lapsele seda, kui ohtlik ja lubamatu on alkoholi tarvitamine. Samuti peaksid need täiskasvanud, kes ostavad või annavad alaealistele alkoholi, endale südamele koputama ja analüüsima oma teo hilisemaid tagajärgi.
Kuigi üha rohkem kontrollitakse täiskasvanuid, kes noortele alkoholi ostavad, leidub siiski veel neid, kes ei adu oma valet käitumist. Kas teate, et täiskasvanud inimene, kes noorele alkoholi pakub ja teda jooma keelitab, võib saada kuni üheaastase vanglakaristuse? Kas teate, et müüjat, kes alaealisele ehk alla 18aastasele alkoholi müüb, võidakse karistada kuni 1200eurose rahatrahviga? Need pole ju kerged karistused.
Mille pärast meie, täiskasvanud, oleme noorte tervise suhtes ükskõiksed? Me ei sekku, kui alaealiste kamp jõeäärsel puhkealal meelmürke tarbib, me ei taha konflikte, me ei taha, et meile solvavaid märkusi öeldakse.
Minu ettepanek on, et märkame ja reageerime, kui näeme teismelisi seadust rikkumas: joomas ja suitsetamas. Helistame ja teatame politseisse, ikka lühinumbril 110.