:format(webp)/nginx/o/2025/05/05/16823094t1h569a.jpg)
Kriisiolukorras ei otsi inimesed statistikat ega juhendeid – nad otsivad vastuseid ja kindlustunnet. Nad tahavad teada, mis toimub ja mida nad saavad ise teha. Keerulises olukorras on kriitilise tähtsusega kontrollitud ja usaldusväärse info kättesaadavus. Just siin tulebki mängu Häirekeskuse pakutav kriisiinfo teenus.
President Alar Karis avaldas hiljuti muret, et kriisiinfo võib olla inimeste jaoks killustunud ja hajali. Kui inimesed ei tea, kust ja kellelt nad saavad usaldusväärset teavet, siis süveneb ebakindlus ja hirm. Kriisis ei ole tähtis ainult olukorra lahendamine, vaid ka see, kuidas me selle ajal suudame hoida inimesi rahulikuna, toetatuna ja informeerituna.
On oluline, et turvatunne oleks tagatud just kohalikul tasandil. Inimene ei tunne end kaitstuna abstraktsete ja üldiste sõnumite kaudu – turvatunne sünnib siis, kui info tuleb usaldusväärselt allikalt lihtsas keeles ja kriisimure kontekstis. Efektiivne kriisilahendamine ja kiire infoliikumine aitavadki seda tunnet luua: kui kohalik omavalitsus saab jagada täpset teavet ja kui küsimustele vastatakse kiiresti ja rahulikult, siis tekib usaldus. Usaldus omakorda loob kokkuhoidmise, koostöövalmiduse ja kindlustunde – kõik need aitavad kriisi paremini seljatada.
Kriisiinfo teenus (KRIT) hõlmab erakorraliste sündmuste puhul inimeste info ja käitumisjuhiste jagamist riigiinfo telefonil 1247 või teiste kanalite kaudu, näiteks EE-ALARM ohuteavitussõnumina. Teenus aktiveeritakse, kui kriisi lahendamist juhtiv asutus – näiteks kohalik omavalitsus – teeb Häirekeskusele vastava ettepaneku. Tänaseks on kriisiinfo teenusega liitunud 72 avaliku sektori asutust. Koostööleppe on sõlminud 60 kohalikku omavalitsust, mis moodustab 76% kõigist Eesti omavalitsustest.
Kriisi infoteenus on kohalikele omavalitsustele tasuta lahendus, mis aitab kriisis kohalikel inimestel kiiresti saada vastused olulistele küsimustele. See tähendab, et kui kriis puhkeb – olgu selleks joogivee saastumine, üleujutus või mõni muu ootamatu sündmus – saavad inimesed helistada numbrile 1247, kus jagatakse kontrollitud infot. See võimaldab omavalitsustel ja kriisi lahendavatel ametkondadel keskenduda oma põhitegevusele, samal ajal kui Häirekeskus vastab kohalike küsimustele.
Ühtne lähenemine – et kriisiinfo on kättesaadav ühelt numbrilt, olenemata sellest, kas elad Põlvas või Luunjas – muudab info leidmise lihtsaks ja mugavaks igaühe jaoks. Häirekeskuse eesmärk on, et suhtlus riigiga oleks võimalikult selge ja piisab vaid kahe lühinumbri teadmisest – 112 hädaabi saamiseks ja 1247 usaldusväärse riigi- ning kriisiinfo jaoks
Kriisiinfo teenus ei aita inimestel üksnes saada vajalikke vastuseid, vaid see loob ja hoiab turvatunnet. Meie kogemus näitab, kui oluline on see, et info jõuab inimesteni kiiresti, mitte tundide hilinemisega või läbi mitme vastuolulise allika. Õigeaegne ja usaldusväärne info aitab vältida paanikat, takistab valeinfo levikut ning tugevdab usaldust kohaliku juhtimise vastu.