Tomi Saluveer: üks turg, mitu maitset

Tomi Saluveer Foto: Erakogu

Homme võib Võrus avaneda vaatepilt, kus ühel keskväljaku poolel jagatakse Euroopa Liidu sümboolikat, teisel müüakse aga kohalikku suitsuvorsti ja juustu. Kuigi Euroopa päeva tähistamine ja Uma Meki kevadlaat toimuvad samal ajal ning samas kohas, ei ole need sugugi eraldi maailmad – neil mõlemal on olemuslikult ühtne raam, kuid kohalik sisu. Üks loob reeglid, standardid ja vabaduse liikuda, teine annab sellele juurde kodule omase maitse, keele ja identiteedi. Kui Euroopa Liit on justkui hästi toimiv turg, siis Uma Mekk on selle turu elu ja vaim.

Euroopa Liit (EL) on ainulaadne poliitiline ja majanduslik liit, kus 27 riiki otsustavad paljusid asju ühiselt – alates toiduohutusest ja energiast kuni digitaalse turuni. Luuakse ühiseid standardeid: näiteks rändlustasudeta mobiilne andmeside, ühtne energiamärgis kodumasinatel, kõik uued telefonid peavad kasutama USB-C laadijat, CE-märgis mänguasjadel, standardid joogiveele ja toidukoostisele. See kõik on Brüsseli paberitöö, mida mõned peavad tarbijate huvide kaitsmiseks, teised aga liigseks reguleerimiseks.

Euroopa päeva tähendus on viimasel kümnendil kriitilise pilgu all muutunud. Üha enam näitavad liikmesriigid oma isepäisust. Võrreldes teiste suurte maailmajõududega on Euroopa Liidul paradoksaalne positsioon. USA on tugev, sest ta on föderatsioon. Hiina on tugev, sest ta on tsentraliseeritud masinavärk. Euroopa Liit seevastu on pidevas kompromissis – liidu mudel on hapram ja otsustusprotsessid aeglasemad. On vaidlusi migratsiooni, õigusriigi, eelarvejaotuse ja välispoliitika üle. See teeb meie liidu aeglaseks, kuid demokraatlikuks. See on ühelt poolt tema nõrkus, kuid samas ka tugevus.