GALERII ⟩ Pikaaegne pühendumus ja särtsakus tõid kultuuriveduritele Pärandihoidja sõled

Valgamaa rahvakunsti ja käsitöö keskseltsi Pärandihoidja sõle pälvisid tänavu 91-aastane Endla Miske, Tiiu Vutt, Aivar Tsimmer, Ulvi Riitsalu, Gitta Truus, Birgit Tuulemets, Siiri Põldsaar ja Kaisa Kerge.

Pärandihoidja sõlg on rahvakunsti ja kultuuritöö valdkonda väärtustav aastaauhind, mida antakse välja kuues kategoorias. Laureaadid said auhinnatud ja õnnitletud kolmapäeval Hummuli mõisas aset leidnud tänuõhtul.

Elutöö auhinna pälvis Hummuli kogukonna austatud liige Endla Miske, kelle panus kohalikku haridus- ja kultuuriellu on olnud hindamatu. «92 eluaastat saab mul sel aastal täis,» tutvustas krapsakas vanaproua ennast.

Tunnustuse saamine lõi teda peaaegu pahviks. «Praegu ei ole veel kohale jõudnud ega ole sõnu. Sellepärast, et kui oled tegevuses, siis ei mõtlegi selle peale, et midagi võiks tulla või olla. Tunnustus on suur üllatus ja olen tänulik kõigile, kes selle taga on,» ütles ta.

Kui hakkad ütlema, et elutöö on tehtud, siis hakkab kõik kuidagi allapoole vajuma. Praegu ikka tahaksin, et kõik püsiks kindla koha peal.

Endla Miske

91-aastane aktiivne tegutseja

Sellega ei ole tema elutöö aga kaugeltki veel tehtud. «Kui hakkad ütlema, et elutöö on tehtud, siis hakkab kõik kuidagi allapoole vajuma. Praegu ikka tahaksin, et kõik püsiks kindla koha peal,» lausus Endla Miske.

Tema pühendumus ja töö on jätnud sügava jälje nii Hummuli kui kogu Valgamaa arengusse. Ta on töötanud üle poole sajandi Hummuli põhikoolis õpetajana, olles samal ajal ka aktiivne kultuuritöö edendaja piirkonnas. Ta on juhendanud noorgiide ning innustanud õpilasi osalema kodukohaga seotud uurimistöödes, aidates neil mõista ja väärtustada oma kodukoha ajalugu. Tema pühendumust on tunnustatud 2014. aastal Kultuurikapitali Valgamaa ekspertgrupi elutööpreemiaga, millega käis kaasas tiitel «pühendunud kultuuri hoidja ja traditsioonide looja».

Pärast pensionile jäämist ei ole Endla Miske oma tegevust lõpetanud. Ta on jätkuvalt aktiivne kogukonnaelus, korraldades pensionäride ühendusega Hõbejuus üritusi ja väljasõite, pakkudes eakatele võimalusi kooskäimiseks ja aktiivseks eluviisiks.

«Tegutsen eakatega. See on minu peamine tegevus, et ka ennast vee peal hoida. Kui käid teistega koos, vead eest ja tagant ning tõukad, siis see annab endale ka hoogu,» rääkis laureaat. «Pensionäride ühenduses on meil 33 inimest kirjas, neist paar poissi on ka. Meil on väga mitmesuguse vanusega liikmed: noorimad on 60-aastased, aga jah – mina annan tõesti teistele silmad ette.»

Ta teab, et kõrges eas koju konutama jääda ei tohi. «Kui jääd koju, vaat siis on juba asi nii kaugel, et siis jäädki... Kui ükskord oled koju jäänud, on raske uuesti välja tulla. Ja siis ei tulda enam ka. Ma ikkagi vean ennast välja ja ütlen teistelegi, et peab käima, peab liikuma,» soovitas suure elujõuga eakas daam. «Kodus on hea olla, aga mina käin iga päev väljas. Jalutan, paar tundi kindlasti. Aiamaal tegutsen nii palju kui jõuan, sest hein on minust ikka kangem.»

Tema eestvedamisel toimuvad kogukonnas ka traditsioonilised ekskursioonid eakatele. Tehakse nii pikemaid kui lühemaid väljasõite, nii kaugemale kui ka lähedale. «Ekskursioonidel meeldib mul käia. Kui ma ka ise kepiga maha jään, ega siis sellest ole midagi. Käin nii palju, kui jõuan. Peaasi et teised saavad käia, see on olulisem,» kõneles Endla Miske.

Hakkas kuduma juba viieselt

Elutöö auhinna sai ka meisterlik silmuskuduja, kudumisõpetaja ja Eesti käsitöö propageerija Tiiu Vutt, kes on Otepää kudujate MTÜ Karukäpp asutajaliige ja juhatuse liige.

«Tore, et meeles peeti,» ütles ta tagasihoidlikult. «Minu ema ja vanaema on samuti teinud käsitööd. Vanaema õpetaski mind kuduma, kui olin viieaastane.» Ta teab, miks käsitöö on oluline. «See võtab stressi maha. Tervise poolest on hea, kui millegagi tegeled. Mõtted on mustri ja tegevuse juures ning see peletab kõik pahad mõtted ära. Käsitöö on meditatsioon,» lisas Tiiu Vutt.

Mõtted on mustri ja tegevuse juures ning see peletab kõik pahad mõtted ära. Käsitöö on meditatsioon.

Tiiu Vutt

meisterkuduja

Ta on palju aastaid juhtinud Otepää Karukäpa naiste tegevusi, valinud juhendeid ja mustreid liikmetele, õpetanud uusi tehnikaid. Korraldanud näitusi ja kudumite müüki, samuti on ta käinud aastaid Soome mardilaadal müümas Otepää naiste kudumeid.

Otepää pärimuspäevadel lööb ta kaasa ürituste korraldamisel. Samuti on ta kirjutanud palju projekte koolituste läbiviimiseks (Haapsalu sall, Kihnu sõrmkindad) ja tarvikute soetamiseks ning korraldanud ekskursioone Setomaale, ERMi, Võrru Läti kinnaste näitusele. Ta on ka Eesti laatadele minekute registreerija ja organiseerija.

Tiiu Vutt on koostanud ja välja andnud 12 aastat Sokikalendrit. Kalender on kui õppevahend kudujale, sest seal on trükitud koekirjad ja kudumisnippide õpetused. Ta on ka näidise kuduja beebisokkidele, mida on aastaid kingitud väikestele vallakodanikele Karukäpa kudujate poolt.

Tõmbab lõõtsa ja teeb pille

Rahvamuusika auhinna pälvis lõõtsamees Aivar Tsimmer – lõõtspille valmistades ja rahvamuusikat edasi andes on ta tõeline pärandihoidja.

Nooruses on ta mänginud akordionit, kuid tervislikel põhjustel jäi see pikaks ajaks unarusse. Ka lõõtsamäng on talle alati huvi pakkunud – ühel päeval nägi ta kuulutust, kus kutsuti liituma Sangaste lõõtsaklubiga. Mõeldud – tehtud.

Ta läks ja õppis lõõtsa mängima. See oli alguses raske, sest ta oli harjunud akordioni mängimisega, kuid lõõtsa mängitakse teisiti. Lõõts kui pill on talle alati huvi pakkunud ja vaimustas teda nii, et mees hakkas käima Tõrvas Andrus Mummi juures, kes juhendas ja andis nõu, kuidas lõõtspilli ise teha. Nii on Aivar Tsimmerist saanud ka pillimeister. «Praeguseks olen valmis teinud neli lõõtspilli,» märkis ta.

Esinema kutsutakse tihti, tööd on päris kõvasti. Aprillis oli nii, et pidin osadele ära ütlema.

Aivar Tsimmer

lõõtsamees

Lõõtsamängu õppimine ja pilli valmistamine on tema sõnul aidanud leida uusi sõpru ja sarnase huviga inimesi. Praeguseks on ta nõutud muusik sündmustel ja osalenud on ta ka lõõtspillifestivalil Harmoonika. «Esinema kutsutakse tihti, tööd on päris kõvasti. Aprillis oli nii, et pidin osadele ära ütlema,» lausus Tsimmer.

Põhiliselt mängib ta rahvalikke palasid. «Lõõtsa mängida on natuke lihtsam kui akordionit. Aga ega see lihtne ole: jään järjest vanemaks ja sõrmed jäävad kangemaks,» tõdes Aivar Tsimmer, kes on tunnustuse üle ülimalt rõõmus.

Hoiab noori laval ja kodupaigas

Kultuuritöö Pärandihoidja sõle sai Siiri Põldsaar. Ta on aastaid pakkunud Valgamaa noortele võimaluse avastada teatrit, muusikat ja eneseväljenduse kunsti, aidates neil leida oma tee loomemaailmas.

Tema juhitud ja 20 aastat tegutsenud MTÜ Kungla pole lihtsalt grupp esinejaid – see on pere, kust on sirgunud näitlejaid, muusikuid ja lavastajaid. Sealt saavad noored julgust, enesekindlust ja oskuse unistada suurelt. Kollektiivi vilistlased tulevad alati tagasi, et aidata ja toetada uusi põlvkondi, sest Valgas loodud side on tugev ja eriline.

«Kuna teen broadwaylikke muusikale, tunnen natuke süümepiinasid, et kui palju ma siis rahvakultuuri edendan. Aga oma noori ma tõesti hoian,» ütles Põldsaar. «Arvan, et võibolla kõige suurem osa tunnustuse saamisel ongi just selles, et olen suured täiskasvanud noored hoidnud aastaid ja aastaid kodukoha juures. Igal pühapäeval sõidavad nad Pärnust, Tallinnast, Tartust või Viljandist Valka kohale – arvan, et nendel emmedel-issidel on ka hea meel nii sageli oma lapsi näha.»

Tänavu talvel pälvis Siiri Põldsaar, kes on kohalikku kultuurielu põnevamaks muutnud juba paarkümmend aastat, Valgamaa teenetemärgi.

Käsitöölised, kes jagavad teadmisi

Käsitöömeistri auhindu anti välja kaks – tunnustatud said Gitta Truus ja Birgit Tuulemets.

«Tõesti oli üllatus. Äge ja uhke tunne. Saad aru, et teed ikka midagi suurt,» rõõmustas Tuulemets. Ta töötab Lüllemäe põhikoolis käsitöö-, kodundus- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana. Praegu täiendab ta end Tallinna rakenduslikus kolledžis nahkkäsitöö valmistaja 4. taseme õppes.

Minu südame on eriti võitnud kalanaha parkimine.

Birgit Tuulemets

käsitöömeister

Oma loomehetki jagab ta suuresti maalimise, nahatöö, metsloomade sarvedest ehete ja kudumise vahel. Oma käsitöösse põimib ta ajatud väärtused, naturaalsed materjalid ning mitmesugused pärandkultuurilised sugemed – nendes on isikupära ja kordumatust.

Tuulemetsal on oskus vana ja uus kokku panna, ta uurib pärimust ja pärandit ning paneb need tänapäevasesse võtmesse. Oma tegemisi ja tarkusi ei hoia ta vaid endale, vaid jagab neid, korraldades õpitubasid ja koolitusi, et ikka pärand kestaks ja leviks. «Minu südame on eriti võitnud kalanaha parkimine,» lisas Birgit Tuulemets.​

Gitta Truus ei ole pelgalt osav käsitööline, vaid ka teadmiste jagaja, kes suunab ja inspireerib uusi põlvkondi väärtustama ning edasi kandma rahvuslikku käsitööd ja kultuuri. Tema teekond rahvusliku tekstiili ja rahvariiete valmistamise maailmas sai alguse aastaid tagasi. Kuid 2009. aastal hakkas ta juba teadlikult sellega tegelema, kui astus rahvariidekooli.

Tema soov süveneda rahvusliku käsitöö ja tekstiilikunsti traditsioonidesse viis ta edasi õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse. Truus alustas õpinguid rahvusliku tekstiili erialal ja lõpetas selle spetsialiseerudes rahvariiete valmistajaks. See andis talle veelgi sügavama arusaama ja tehnilised oskused eesti rahvariiete loomisel ja taastamisel.

Praegu jätkab Gitta Truus missiooni Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis tekstiilikäsitöö õpetajana. See töö võimaldab tal suunata ja inspireerida uusi õppijaid, andes neile edasi traditsioonilisi tehnikaid, teadmisi ning austust eesti rahvusliku käsitöö vastu.

Särav ja pühendunud tantsuõpetaja

Rahvatantsu valdkonnas pälvis Pärandihoidja sõle Ulvi Riitsalu. Ta on Tõrva valla kultuurimaastikul särav ja pühendunud juhendaja, kes on aastaid õpetanud nii lapsi kui täiskasvanuid liikuma, tantsima ja võimlema. Tema juhendatud kollektiivid on osalenud pea kõigil suurpidudel. Lisaks on ta kuulunud aastaid Valgamaa tantsupidude lavastusgruppi ning mitu tema loodud tantsu on jõudnud ka Valgamaa tantsupidude repertuaari.

Kolleegid Ritsu ja Tõrvalille õppekohast on kirjeldanud teda nõnda: tantsides ja liikudes ühest kohast teise ning kes teeb, see jõuab. Ulvi Riitsalu liikumistegevused ja tantsud on nii kaasahaaravad, mitmekülgsed ja lapsekesksed. Ta ei ütle kunagi ei – isegi kui on vaja ühe peo käigus riietust vahetada kuuel korral korstnapühkijast hambaarstini.

Riitsalu on tema iseloomustajate sõnul tõeline eestvedaja ja hingega panustaja, kelle töö ja pühendumus rikastavad nii Tõrva kui kogu Eesti tantsuelu.

Noor rahvakunstnik jõuab palju

Noore rahvakunstniku auhinna sai Valga vallavalitsuse kultuurispetsialist Kaisa Kerge. Kolleegid on tema kohta öelnud, et ta on enesekindel, konkreetne ja hea suhtleja. Ta julgeb igal teemal kaasa rääkida ning tal on oma arvamus.

Talle meeldib tööde juures ise käed külge panna, mitte olla ainult juht, kes jagab ülesandeid.

Ta on aktiivne, energiline ning motiveeritud ja oskab vajadusel ennast kehtestada. Talle meeldib tööde juures ise käed külge panna, mitte olla ainult juht, kes jagab ülesandeid. Kui ta ruumi siseneb, siis oma rõõmsa tuju ja ülevoolava energiaga nakatab ka teisi.

Kaisa Kerge kahe aasta suuremate tegemistena loetleti tunnustusüritusel ette Valga-Valka kaksiklinna festivali korraldamine koos Valka omavalitsusega, kui esimest korda kutsuti ühise laua taha aukodanikud koos praeguste ja endiste omavalitsusjuhtidega. Samuti tõsteti esile uus algatus ehk «Piirideta pidu», kus esinevad tuntud artistid mõlemalt poolt piiri, aset leiavad giidituurid jms. Ning ligi aasta täitis ta peale oma põhitöö Valga kultuuri- ja huvialakeskuse direktori ülesandeid.

Et kultuuritööd paremini korraldada, alustas Kaisa Kerge eelmise aasta sügisel õpinguid Tartu ülikoolis kultuurikorralduse magistriõppes.

Kultuuritöös oli tänavune nominent veel Maie Kala, rahvamuusikas Katrin Ritsberg ja noore rahvakunstniku valdkonnas Gerda Lõokene. Tunnustusõhtul astus üles Valga kammerkoor.