/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
/nginx/o/2016/02/22/5072609t1h6d68.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16849508t1h20fd.jpg)
Tulid tuulikud, tulid ka mürahäiringud, elektri hind on aga endiselt kallis – nii ütleb Saarde tuulepargi lähedal elav Sten Siniallik. Pargist aga vaid kilomeetri kaugusele jääv Urmo Jaansalu seevastu lausub, et teda tuulikud kuidagi ei häiri. Tuuleparkide kohta käivad arvamused jagunevad kahte lehte nii enne kui pärast nende valmimist.
Kuna uute tuuleparkide planeerimine on sarnaselt teiste paikadega ka Lõuna-Eestis kaasa toonud tugevat protesti ja eriarvamusi, käisime suurema selguse huvides Pärnumaal Saarde vallas sealset tuuleparki oma silmaga kaemas ning kohalikega vestlemas.
Saarde tuulepark toodab elektrit üle-eelmise aasta septembrist. Seal paikneb kolmes grupis kokku üheksa tuulikut, millel kõrgust 230 meetrit ja igaühel võimsust 4,3 megavatti. Pargi koguvõimsus peaks selle operaatorfirma Utilitase teatel katma 40 000 majapidamise aastase elektritarbimise.
Sealsed elanikud kaebasid küll pargist tuleva müra üle, ent seejärel tehtud uuringu tulemused tänavu kevadel näitasid, et ametlikult on kõik korras – nii kuuldav kui madalsageduslik müra jääb lubatud piiridesse.
Meie esimene peatuspaik oli Lavi talu Kamali külas. Sealsed elanikud – Moonika Lauba ja tema poeg Sten Siniallik – ütlesid, et algselt suhtusid kohalikud elanikud tuulikutesse küll neutraalselt, kuid mõju on osutunud siiski üpris suureks. Nende sõnul on probleemiks eeskätt kuuldav müra. «Nende tuulikute mõjuala on kaks kilomeetrit, meie jääme 2,6 peale. Tehniliselt mõjualast väljas, aga häiringuid on üsna tihti,» ütles Sten Siniallik.
Häiringuks nimetabki ta kuuldavat müra. «Kui on pidev müra päev otsa, siis on õhtuid, kus lõpetad peavaluga.»
Sama ütles ka Moonika Lauba. «Näiteks teen pool päeva peenras tööd ja lõpetan samuti peavaluga. See sõltub ka tuule suunast.»
/nginx/o/2025/05/16/16849509t1h9575.jpg)
Räägivad vaid oma kogemusest
Ajalehe esindus konkreetsel päeval, 2. mail enam kui kümme meetrit sekundis puhunud tuulega peale puuokste sahina ja üldise mühina nende kodu ja ka teiste külastatud kodude juures mingit labade heli ei kuulnud. Ka vibratsiooni või muud märgatavat polnud tunda. Kuid Sinialliku ja Lauba sõnul ongi tuulegeneraatorite tekitatav heli kuulda pigem vaiksema tuule korral.
Utilitas Wind ja terviseamet tellisid kohalike protesti peale ka värske uuringu, mis näitas, et müra on normide piires. See aga Sinialliku sõnul rahustavalt ei mõju. «Iga päev on erinev. Nagu tulemused näitavad, olid mõõtepäevad täiesti erinevates oludes. Nii lühikese uuringu põhjal ma suuri järeldusi ei teeks.»
Kuna mõjualaks on konkreetsete tuulikute puhul määratud kaks kilomeetrit, ei saa nemad ka talumistasu. «Saime tuulikud, saime häiringud ja oleme ka kalli elektriga,» muigas Siniallik kibedalt.
Siiski rõhutavad mõlemad, et põhimõtteliselt nad tuuleparkide vastu ei ole ja igaüks peaks mõtlema oma peaga, nemadki räägivad vaid oma kogemusest. «Igasugusesse infosse tuleb kaine mõistusega suhtuda. Nii sellesse mesijuttu, mida räägivad arendajad, kui ka sellesse, mis igal pool internetis ringleb. Meil on reaalne kogemus suurte tuulikute kõrval. See ei ole asjatu hirm või paanika, vaid reaalne elu.»
/nginx/o/2025/05/16/16849510t1h8eaf.jpg)
Tuulikutest samuti 2,6 kilomeetri kaugusel Tõlla külas kodu omav Eduard Rääts oli veel kriitilisem. Kuigi uuringute põhjal väidetakse, et tuulikud tervisemuresid kaasa ei too, oli temal isegi Filipiinidel lennujaama läheduses tervislikum viibida, nagu ta seletas. «Kui eelmisel kevadel haiglasse sattusin kõrge pulsiga ja muud hädad tekkisid, siis hakkasin mõtlema, kust see tuleb,» rääkis ta, olles jõudnud nüüd järeldusele, et süüdi on inframüra.
Meil on reaalne kogemus suurte tuulikute kõrval. See ei ole asjatu hirm või paanika, vaid reaalne elu.
Sten Siniallik, Kamali küla elanik
«Olin talvel kolm kuud siit ära. Mul läks kaks nädalat taastumiseks. Elasin kõik selle aja Manila rahvusvahelise lennujaama lähedal,» lisas ta. «Nüüd panen igal õhtul kell seitse autole haagise taha ja sõidan umbes 15 kilomeetri kaugusele, et magada saada.»
/nginx/o/2025/05/16/16849514t1h26ec.jpg)
Hädad algasid 2024. aasta mais. Ta ei nõustu hüpoteesiga, et tervisemurede põhjus võib olla mujal, näiteks psühholoogias. Tuulegeneraatori sündroomi puhul on pakutud, et see tekib pigem ärevusest kui otseselt tuuliku mõjust tervisele. «Kui sümptomid tekkisid, ei teadnud me keegi sellest midagi. See küll paika ei pea, et me lihtsalt ei taha neid.»
Leidub ka neid, kellele tuulikud sobivad
Kamali külas lähematest tuulikutest 2,07 kilomeetri kaugusel ettevõtet omava Villu Ruusmanni on tuulikud viinud lausa nii kaugele, et ta ostis baromeetrid ja hakkas nendega oma uusehitise ruumides mõõtmisi korraldama. Hoone sai rajatud vahetult enne tuulikuid. Oleks ta nende tulekust teadlik olnud, poleks ta enda sõnul ilmselt sinna ettevõtte uut peakorterit loonud.
/nginx/o/2025/05/16/16849511t1hfeaa.jpg)
Ruusmanni hüpotees on, et tuulikud mõjuvad kahjulikult lööklainega, mis tekib, kui laba liigub mööda generaatori jalast. Ta tunnistab isegi, et sellist uurimistegevust võib tänapäevast sõna kasutades lihtsasti uhhuu-teaduseks tembeldada, kuid kuna tulemused paistavad intrigeerivad, on tal plaanis praeguste aparaatide kõrvale ka kallid, Euroopa Liidu nõuete kohaselt taadeldud aparaadid muretseda ning seejärel tulemusi üldsusega jagada.
Tegelikult need ei häiri. Väike merekohin on. Tuulikud on põhja pool, päikest ei varja. Vastu olen sellele, kui neid oleks väga palju ja hästi majade lähedal.
Urmo Jaansalu, Kamali küla elanik
Hiljutise uuringu elluviijad käisid isegi tema juures müramõõtmisi tegemas ja leidsid toas mõõdistusi tehes, et tegu on külas mõõdetutest kõige vaiksema ruumiga. Otsesõnu Ruusmann ei ütle, et neid tulemusi ei usalda, vaid tsiteerib pigem kuulsat seltsimeest. «Usalda, aga kontrolli,» muigas ta.
Piirkonnas leidub siiski ka neid, keda tuulikud ei häiri. Urmo Jaansalu kodu jääb Kamali külas lähimatest generaatoritest vaid kilomeetri kaugusele, kuid tema sõnul need mingeid probleeme ei tekita. «Tegelikult need ei häiri. Väike merekohin on. Tuulikud on põhja pool, päikest ei varja. Vastu olen sellele, kui neid oleks väga palju ja hästi majade lähedal.»
/nginx/o/2025/05/16/16849513t1hf170.jpg)
Jaansalu on praeguses kohas elanud umbes aasta ja oma tervisele pole ta mingit mõju täheldanud. «Ma ei usu päris sellistesse asjadesse. Peavalud on ikka äkki millestki muust põhjustatud.»
/nginx/o/2025/05/16/16849512t1hc008.jpg)
Temagi ütleb, et suhtub äärmustesse skeptiliselt. «Nii nendesse, kes on väga poolt, kui ka nendesse, kes on väga vastu. Arvan, et tõde on kuskil keskel.»