:format(webp)/nginx/o/2025/05/21/16861303t1h222c.jpg)
Alati, kui kaitseväe õppus mõnest piirkonnast üle käib, jäävad sellest jäljed maha. Mõned neist on sügavamad, mõned mitte nii väga, aga kohapealsele inimesele teevad need meelehärmi ikka. Teisiti pole see ka tänavu, kui suurõppus Siil Võru- ja Põlvamaa metsades ja talumaadel tuhnis.
Käisin selle õppuse käiku kolmel korral lähemalt vaatamas, neist kahel puhul külastasin jalaväe positsioone ehk kaitsekraave metsas. Kui 8. mail Kanepi lähistele kaevunud Kuperjanovi pataljoni tegemisi vaatasin, oli ilm kuiv ja silma jäi seal vaid üks rohtunud metsatee, kuhu oli värskelt soomukiga jälg sisse sõidetud.