/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/05/21/16860018t1hcf28.jpg)
Peagi saavad väikeelamute omanikud taas taotleda toetust kütteseadmete uuendamiseks.
Eesmärk on muuta Eesti linnade õhk puhtamaks ja võimalusi on võrreldes kahe eelneva vooruga juurde tulnud: rahastatakse ka pliitide uuendamist ning toetust saab taotleda olenemata hoone vanusest.
Taotlusvoor avatakse 2. juunil kell 11 riigi e-toetuse keskkonnas. Tegemist on vooruga, mis on avatud kuni eelarve ammendumiseni. Toetuse kogueelarve on kuus miljonit eurot ja taotlused vaadatakse läbi nende laekumise järjekorras.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eraisikute toetuste juht Kersti Saar tõi välja, et toetuse saamiseks ei alustataks töödega enne rahastamise otsust. Maksimaalne toetus elamu kohta on 10 000 eurot. Need nõuded kehtivad ka neile, kes on juba varasematest voorudest toetust saanud.
Toetust antakse õhk-vesi- või maasoojuspumba kasutuselevõtmiseks; pelleti- või halupuidukatla kasutuselevõtmiseks; ahju või pliidi paigaldamiseks või ehitamiseks; radiaatorite või põrandakütte paigaldamiseks, kui liitutakse kaugküttevõrguga või paigaldatakse uus kütteseade; kaugküttevõrguga liitumiseks ja uue korstnasüsteemi ehitamiseks või olemasoleva remondiks.
Uue võimalusena saab toetust pliidi ehitamiseks või soetamiseks koos paigaldusega ning erinevalt eelmistest voorudest pole enam hoone vanuse piirangut. Samuti ei reastata taotlejaid sissetuleku järgi.
Eesti keskkonnauuringute keskuse analüüsi järgi valiti välja 25 linna, kus on õhukvaliteet kütteperioodist kõige enam mõjutatud. Toetatavad piirkonnad on jäänud samaks mis varasemates voorudes.
70-protsendiline toetusmäär on ette nähtud Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel, Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal, Valgamaal Otepääl, Tõrvas ja Valgas.
50-protsendiline toetusmäär on Tallinnas Haaberstis, Kesklinnas, Kristiines, Nõmmel, Pirital ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Keilas, Kilingi-Nõmmel, Kärdlas, Kuressaares, Paides, Pärnus, Rakveres, Sauel, Tapal, Tartus, Türil, Viljandis ja Võrus.
Kahe eelmise vooruga 2024. aastal suunas kliimaministeerium väikeelamute kütteseadmete uuendamiseks kokku 5,7 miljonit eurot ja sellega on korda saanud ligi tuhande majapidamise küttekolded.
EIS tuletab elamuomanikele meelde, et pottsepal on kohustus pärast tööde lõpetamist kanda kõik asjakohased andmed päästeameti küttesüsteemide portaali. Kaugküttega liitumisel ja soojuspumba paigaldamisel peab tagama andmete õigsuse ehitisregistris. Vajadusel saab nõu küsida päästeametist ja oma elukoha omavalitsusest.