:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/30/16880036t1hdced.jpg)
- Kaur Alttoa raamat avab Vastseliina piiskopilinnuse loo
- Raamat on kirjutatud laiemale lugejaskonnale
- Ajalugu on väheseid valdkondi, mis kirjastustele ära tasub
Ajalooraamatute väljaandmisele keskendunud kirjastuselt Argo on värskelt trükist tulnud Kaur Alttoa ülevaatlik uurimus Vastseliina piiskopilinnusest, mida sel teisipäeval linnuse palverännu majas esitleti.
Rohke pildimaterjali, ajalooliste jooniste ning rekonstruktsioonidega garneeritult on kunstiajaloolane Kaur Alttoa 160 leheküljel lahti kirjutanud selle kunagise Eesti ühe võimsama, Tartu piiskopkonna piirile rajatud linnuse loo alates ehitusest, lõpetades varemete muutmisega tänapäevaseks külastuskeskuseks. Aga ka selle tähendusest Eesti kultuuriloos.
Alttoa rääkis raamatu esitlusel, et kirjutas selle eelkõige mõeldes laiemale lugejaskonnale. Mitte, nagu ta sõnas, «Rootsi kunstiajaloo doktorantidele». Mõisted, mida keskaegsete hoonete ja rajatiste kirjeldamisel erialakirjanduses kasutatakse, on selles raamatus lahti seletatud, toodud võrdlusi teistelt keskaegsetelt rajatistelt ja pandud konteksti.
/nginx/o/2025/05/30/16880041t1hb44d.jpg)
Raamat on välja antud Võru valla sihtasutuse Vastseliina Piiskopilinnus toetusel, mis tegi kirjastuselt ka tugiostu. Kõrvalise abita ei oleks selliste teoste väljaandmine kirjastaja Andres Adamsoni sõnul võimalik.
«Iga raamatuga on praegu nii, et kui mõned menukirjanikud välja jätta, siis ainult ärireeglite alusel raamatuid välja anda polegi võimalik. Iga raamat on projekt ja tuleb leida lahendus,» ütles Argo kirjastuse juht Andres Adamson Lõuna-Eesti Postimehele. «Selle raamatu pärast ma ei pabista, sest inimesi, kes käivad Vastseliina linnuses, on küll ja küll ning paljud neist tahavad saada mingisuguse mälestuse.»
Adamsoni sõnul peavad kirjastused eestikeelset kirjasõna välja andes praegu nii-öelda taandumislahingut. «Ega meie ei tea, kui kauaks on eesti kirjakultuuri. Eesti kultuur ja eestlaste eneseteadvus on keelega nii seotud, et kui keel kaob, siis kaob nähtavasti ka eestlane kui selline,» mõtiskles kirjastaja. «Ja keel kaob igal juhul, kui me eestikeelset kirjasõna elus ei hoia.»
/nginx/o/2025/05/30/16880039t1h65e4.jpg)
Ajaloost pajatavate teoste väljaandmine on eesti kultuuri hoidmise seisukohalt Adamsoni kinnitusel ülimalt oluline. «Ajalugu on ju lõpuks kultuurimälu,» tähendas ta.
Siiski – ajalugu kuulub kirjastustel Adamsoni sõnul nende teemavaldkondade hulka, millest raamatute üllitamine ikkagi kuidagi ära tasub.
/nginx/o/2025/05/30/16880037t1hdf5c.jpg)
«Kui mingisugune eestikeelne kirjasõna ärilises mõttes konkurentsivõimeline on, siis ajalugu kuulub nende hulka. Argo kirjastus on rahvusarhiivi kõrval teine olulisem ajalooga tegelev kirjastus Eestis. 25 aastaga on õnnestunud ajaloo heaks palju ära teha,» lisas ta.
Raamatu esitlusel anti koos autori pühendusega eksemplarid ka kõigile Võru valla koolidele ja raamatukogudele.