/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2025/06/04/16893834t1h7138.jpg)
Aastakümneid veninud Põlva siselasketiiru suurremont hakkab leidma lahendust, sest kohaliku taustaga ettevõtjal on plaanis korda teha nii tiir kui ka rajada selle kõrvale hotell ja spordikompleks.
Kuna Põlva volikogu peab enne projekteerimisega alustamist andma ettevõtmise eestvedajatele hoonestusõiguse, ei soovinud ideekavandit volikogu erakorralisel istungil tutvustanud kaks naist oma isikut enne seda avalikustada. Seetõttu on neid artiklis nimetatud Ettevõtjaks ja Arhitektiks.
Põlvas sirgunud ning sealse spordiklubiga senimaani seotud Ettevõtja kinnitusel on tema eesmärk püstitada maakonnakeskusse arhitektuurne maamärk. «See ei ole järjekordne spaahotell, sest Põlva väärib enamat. Siinmail on maailmatasemel laskesport, käsipall, orienteerumine, kergejõustik. Eestis ei ole teist nii loodusrikast paika kui Põlvamaa. Ning Tillu kohvikust saab päris kaneelisaia. Samuti on piirkond kultuuriliselt mitmekesine ja -kihiline. Seepärast tahtsimegi teha Metsa 7 ehk laskespordihoone ilusaks,» kõlas põhjendus.
Kompleks sulandub Intsikurmu loodusesse
Loodava keskuse märksõnad on sport, ööbimine, kogukond ja hea toit. Sihtgruppi kuuluvad loodust ja sporti armastavad inimesed kogu maailmast. «Et Põlva avaneks rahvusvaheliselt, tahame esmalt õppida tundma oma tulevast klienti,» märkis Ettevõtja.
Rajatav hoonekompleks peab sulanduma Intsikurmu loodusesse. Sinna tuleb muu hulgas maailmatasemel restoran hea köögiga, mis kasutab kohalikku tooret. Keskusest saab ka kogukonna kohtumispaik.
«Kompleksi süda on lasketiir, aga see ei ole betoonist kast kellegi teise jaoks. Hotell ise ei hakka Põlvamaale saabujaid loodusse viima – selleks on siin inimesed olemas,» sõnas naine.
Võimalikust ajagraafikust rääkides mainis Ettevõtja, et pärast hoonestusõiguse saamist liigutakse ettevõtmisega edasi selle aasta lõpus, ehituseks läheb kõige varem järgmise aasta lõpus. Enne seda selgitatakse välja olemasoleva hoone konstruktsioonide seisukord, sest sellest sõltub, mis jääb püsti ja mis tuleb lammutada.
Hotellis luuakse kuni 40 töökohta. Selle üldpinnaks on kavandatud 7900 ruutmeetrit, millest maa alla jääb 2700 ruutmeetrit. Arvestades ühe ruutmeetri ehitushinnaks 3000 eurot, võib ehituse kogumaksumuseks kujuneda üle 20 miljoni euro.
Rahastuse taga on Eesti ning rahvusvahelised kinnisvarainvestorid, keda huvitab nüüdisaegne ehitustehnoloogia. Sesoonsus äriplaanis olulist rolli ei mängi ning just see ärisegment on Eestis ja terves piirkonnas seni täitmata.
Aasias elanud Ettevõtja teab, et sealsed puhkajad tahavad tulla Põhjamaadesse, mistõttu olulise rolli saab ka Tartu lennujaam. Põlva vallalt ootab naine lisaks hoonestusõiguse andmisele lasketiiru haldamist ehitustegevuse alguseni ning Intsikurmu metsapargi korrashoidmist.
Arhitekt kirjeldas, kuidas hoonet tutvustades andis Anne Vasarik talle esmalt kätte sportpüssi ning kuigi ta ei olnud varem sellest lasknud, oli tabavus päris hea.
Hotell on kavandatud Intsikurmu-poolsesse külge, kusjuures kõigi tubade akendest avanevad vaated metsapargile. Staadioniga luuakse maa-alune ühendus ning maa alla tulevad riietus- ja duširuumid nii lasketiiru kui ka staadioni kasutajatele. Luuakse ka ruumid avalikeks sündmusteks ning lisaks katusel asuvale restoranile väike kohvik.
Tunnustav aplaus volikogu liikmetelt
Hotellitube tuleb ligemale 50. Katusel hakkavad paiknema ruumid seminaride korraldamiseks ning kolm sviiti, millest üks hakkab kandma Anne Vasariku ning teine Ettevõtja vanaema nime. Kolmanda nime saavad valida põlvalased.
Lasketiiru kohale on kavandatud mõnus sisehoov. Hoone ühele küljele on aga plaanis ehitada looduslähedaste saunade kompleks, mille vahel hakkavad kulgema jalgrajad. «Kuna iga saun on eraldi hoone, võime arhitektuuritudengite vahel korraldada konkursi, mille võidutööd jõuavad Põlvasse,» lisas Ettevõtja.
Volikogu liikmetelt sai ideekavand tunnustava aplausi. «Väga äge!» kõlas esimene kommentaar Rainer Rahasepalt. Valmis oldi ettevõtjatele hoonestusõigus lausa kohe andma, kuid vallavanem Martti Rõigase selgituse kohaselt on enne siiski vaja ette valmistada vastav eelnõu.
Volikogu esimehe Georg Pelisaare meenutuse kohaselt tehti esimene katse laskespordihoone ümberehitamiseks paarikümne aasta eest, kuid toonased ettevõtjad ei saanud ülesandega hakkama. «Nad lootsid riigi toetusele, mis jäi aga tulema. Kui tähtajad möödusid, oli tollane linnavalitsus sunnitud lepingu üles ütlema.»
Vallavolikogu otsustab lasketiiru kinnistule hoonestusõiguse andmise üle juunis toimuval korralisel istungil.
/nginx/o/2025/06/04/16893835t1he927.jpg)