:format(webp)/nginx/o/2025/06/04/16895229t1h5b0f.jpg)
Doktor Silver Merisalu on Põlva haigla üldkirurg ja kirurgiaosakonna juhataja, kes pälvis tiitli «Põlva haigla aasta arst 2024». Merisalu jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks, tõstes esile pigem kogu osakonna tööd.
Samas on Silver Merisalu panus raviasutuse arengusse suur. Ta meenutas, et 2020. aasta oli omamoodi murdepunkt. Värskelt pärast sünnitusosakonna sulgemist ja kirurgi valveringi kaotamist oli kirurgiaosakond madalseisus ja hädasti oli tarvis plaani, kuidas olukorda muuta, ning inimest, kes plaani teoks teeks. «Vanema generatsiooni kirurgid olid juba pensioniealised ja tervisekassa lepinguid kirurgiaosakond ei täitnud. Siis oligi küsimus, et kuidas edasi,» meenutas doktor.
Põlva haiglat vedas tol ajal eest noor juhatus, haiglajuht Margot Pintson ja ravijuht Marion Ploovits, kes keerulise ülesande just Merisalule välja pakkusid. «Minu jaoks oli see suur väljakutse hakata osakonda ülespoole vedama,» tunnistas kirurg.
Alla kahe töökoha pole kunagi olnud
Enne Põlva haiglasse tulekut töötas Merisalu pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006–2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006–2018) ja Tartus Medita kliinikus (2014 kuni tänaseni). Kirurgi sõnul sai Põlvasse tuleku juures otsustavaks soov end üle pika aja uues keskkonnas ja rollis proovile panna.
«Olukord Põlva haigla kirurgias polnud kindlasti kergete killast, kuid usun, et meelega enda raskemasse olukorda asetamine arendab nii inimese kui ka spetsialistina. Hästi sobis ka töökorraldus, mis kirurgile ei sisalda öövalveid.»
Küll tõi 2020. aasta augustist kirurgiaosakonda juhtima asunud Merisalu välja, et alla kahe töökoha pole tal elu jooksul kunagi olnud. «Kaks töökohta on isegi nii-öelda puhkerežiim, pigem on neid ikka kolm või neli olnud. Nüüd, olles 15 aastat vanem võrreldes karjääri algusega, hakkan siiski mõtlema, et peaks natuke rahulikumalt võtma,» nentis kirurg.
Toonane keeruline ülesanne sai aga edukalt lahendatud ning kirurgiaosakond tegutseb nüüd doktor Merisalu ja õendusjuhi Krister Matto juhtimisel tõhusalt.
«Esimene indikaator ongi tervisekassa lepingute täitmine – kuna nüüd me täidame neid, siis võibki öelda, et meil on hästi. Mingit imeasja pole ma siiski teinud. Tõin oma tavapärase töömahu siia ja leidsin mõned uued inimesed juurde,» sõnas ta.
Tudengid tahavad tulla
Osakonnas tehakse lõikusi, mis seotud sapikivide, songade, veenilaiendite, hemorroidide ja sünnimärkidega. Diagnostilise poole pealt teeb ta koos doktor Mart Riisperega kahe peale tuhatkond endoskoopilist seedetrakti uuringut aastas.
«Teeme siin täiesti põhilist kirurgiat, mis on maakonnas jõukohane. Kahtlemata ei ole mõtet siia tekitada näiteks neurokirurgi vastuvõttu,» rääkis ta ja lisas, et kõik teenused, mida Põlva haiglas pakutakse, on sama heal tasemel kui mujal maailmas.
Kirurgiaosakonna olemasolu maakonnahaiglas peab ta ülioluliseks. «Rahvastik vananeb ja nõudlus arstiabi järele üha kasvab. Ka siseosakond vajab kirurge kogu aeg, et teha haigetele mitmesuguseid protseduure, diagnostikat ja uuringuid,» nentis Merisalu.
Kuigi tema lapsepõlv möödus pigem linnas, veetis ta koolivaheajad siiski maal ja peab ennast maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama.
Kõige suuremaks saavutuseks peab ta haiglasse meditsiinitudengitele praktikabaasi loomist. «See on minu töö üks suurim uhkus ja saavutus, et tudengid õnnestus majja tuua. Võtsin selle kohe südameasjaks. Aastaga saime töömahud normaliseeritud ja praktikabaasi staatuse,» rääkis Merisalu. «Nüüd käib siin aastas viis-kuus tudengit ja juhendamine hoiab kahtlemata ka arste paremas vormis, mistõttu on üliõpilased haiglale üliolulised.»
Samuti on viimasel paaril aastal haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid ja spetsialiste, kes toovad kaasa uut vaatenurka ja kompetentsi.
«Põlva haiglas on hea töötada, sul on eneseteostuseks piisavalt võimalusi ja tööd on palju, mis aitab samas ka õppida ning areneda,» tõdes Merisalu.
Vanemad samuti arstid
Tema enda arstiks saamise soov tuli lapsepõlves kaasa kodust. Ema oli günekoloog ja isa kirurg, kes töötasid alguses Antslas ja pärast suunamist Võru haiglas.
«Meil oli kodus suur meditsiinientsüklopeedia ja sealt oli väga huvitav vaadata näiteks värvipilte kasvajatest. Kui ema ja isa rääkisid kodus arstijutte, tundus see kõrvalt kuulates põnev ning juba lapsena käisin isaga valves kaasas,» meenutas Merisalu.
Kuigi tema lapsepõlv möödus pigem linnas, veetis ta koolivaheajad siiski maal ja peab ennast maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama.
«Nüüd on tekkinud veel loomapidamine – lihaveised, lambad ja kanakari. Kuna talu juurde kuulub ka mets, kus on alati tegemist, võtabki maaelu valdava osa vabast ajast. Selline päris puhkamine on aga minu jaoks kalastamine ja raskemuusika.»