/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/09/16910201t1h45c6.jpg)
Teateid perevägivallast jääb aasta-aastalt vähemaks, siiski vajavad igal aastal abi tuhanded lähisuhtevägivalla all kannatajad.
«Suur osa perevägivallast jääb endiselt varju. Paljud juhtumid ei jõua kunagi ametlike arvudeni, sest ohvrid ei julge või ei oska abi otsida, ka ei pea osa inimesi juhtunut piisavalt tõsiseks, et abi küsida.,» selgitas politsei- ja piirivalveameti politseimajor Lea Bärenson. «Nii vajab perevägivalla ennetamine ja ohvrite toetamine jätkuvalt süsteemset tähelepanu ja ressursse, et saavutada pikemaajaline mõju.»
Ka sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Kaire Tamm kinnitas, et pelgalt arvude põhjal ei tohi järeldada, nagu probleem taanduks – oluline on jätkuv teadlikkuse tõstmine, ohvrite julgustamine ja toe pakkumine. Seda enam, et Eestis puutub igal aastal perevägivallaga kokku tuhandeid lapsi, kes näevad pealt vanemate tülisid ning elavad hirmu ja pingega täidetud keskkonnas.
«Vägivald lapse ümber mõjutab teda sügavalt ka siis, kui ta otseselt viga ei saa. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus karjumine, ähvardused või löömine on igapäevane, omandab justkui õppetunni, et see on aktsepteeritav ja normaalne. See võib mõjutada tema tulevasi suhteid ja enesehinnangut, viia õppimisraskuste, sõltuvusprobleemide või isegi vägivallani täiskasvanueas,» toonitas Tamm.
«Seetõttu on ülitähtis, et sekkumised ei keskenduks ainult ohvrile, vaid perevägivalla juhtumeid vaadeldaks ka lapse vaatenurgast,» lisas ta.
Bärensoni sõnul on tähtis teadvustada, et igale lapsele ei ole suvi rõõmuaeg. «Kui kooli tugivõrgustik suvepuhkusele läheb, võivad mõne lapse jaoks kaduda ainsad talle turvatunnet pakkunud täiskasvanud ja keskkond. Kui kodus valitsevad keerulised olud, hooletus, emotsionaalne või füüsiline vägivald, puudub turvaline päevakava ja toidulaud, jääb laps suvekuudeks selle kriisi keskele ihuüksi,» märkis ta.
Politseijuht lisas, et perevägivalda saavad märgata kõik – lähedased, naabrid, töökaaslased ja teised. «Olgu laps või täiskasvanu – kui näete tema puhul vägivallale viitavaid märke nagu hirmunud käitumine, seletamatud vigastused või järsk isoleerumine, on oluline mitte jääda kõrvaltvaatajaks. Küsige, pakkuge tuge, aidake leida tee abistajate juurde.»