EHMATAV TULEMUS ⟩ Üle poole Valga põhikooli lõpetajatest kukkus matemaatikaeksamil läbi

Valga põhikooli lõpetajate eksamitulemused on viletsad. Foto: Arvo Meeks

• Üle poole Valga põhikooli lõpetajatest kukkus matemaatikaeksamil läbi.
• Riigigümnaasium annab põhikooli vilistlastele järeleaitamistunde.
• Õpetajad pole rahul põhikooli juhtidega.

Kuigi kõigi Valga põhikooli lõpetajate tunnistustel on positiivsed aastahinded, ei näita eksamitulemused sama taset. Valla suurima kooli 85 lõpetajast ei suutnud 50 teha matemaatikaeksamit positiivsele hindele. Läbikukkunutest 22 ei sooritanud ka järeleksamit.

Paljud neist noortest soovisid õpinguid jätkata Valga gümnaasiumis. Kevadel helistasid gümnaasiumi direktorile Andrus Murumaale lastevanemad, kes tundsid huvi, kas mitterahuldava eksamihindega gümnaasiumisse võetakse. «Alla viiekümneprotsendilise tulemusega kooli sisse ei saa. Avalduse meile õppima tulla tegi 59 Valga põhikooli õpilast, kellest 23 said matemaatika lõpueksamil mitterahuldava hinde. Neist kaheksa ei sooritanud ka koolieksamit,» selgitas direktor.

Eriti kummaline tundub Murumaale, et Valga põhikooli lõpetajate seas leidus nelja-viielisi õpilasi, kes ei suutnud teha eksamit positiivsele hindele.

Gümnaasiumi direktor nentis, et tulemusi võivad mõjutada ka stress ja hirm eksami ees. «Osa noori, kes ei suutnud saada positiivset hinnet, olid enda sõnul tööd tehes väga närvis. Need õpilased said järeleksamil üle 70 protsendi,» rääkis Murumaa.

Järeleaitamistunnid gümnaasiumis

Tema sõnul olid Valga põhikoolis eksamitulemused kehvad ka mullu. Kuna paljude sisseastujate teadmised on nõrgad, peavad gümnaasiumiõpetajad noori järele aitama.

«Valga gümnaasiumis saab õppida matemaatikat kolmes tasemerühmas: tugev, keskmine ja nõrk. Kõige nõrgema grupi õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. Lisaks saab käia matemaatika õpiabi tunnis. Samuti tehakse individuaalõpet,» selgitas Murumaa.

Kui põhikoolis jäävad teadmised kesiseks, ei saa oodata väga häid tulemusi ka gümnaasiumi lõpueksamitelt. Nii tekib küsimus, milline on Valga gümnaasiumi tulevik, kui põhihariduse tase on nii madal.

See mure ajendaski gümnaasiumi direktorit Andrus Murumaad saatma arutelu algatamiseks kirja põhikoolile, vallavalitsusele ja haridusministeeriumile. «Valga valla noored pole konkurentsivõimelised. Selles osas on kõigil vastutus. Miks Valka ei taha tegusad inimesed tööle tulla? Miks tahetakse siit ära minna?» küsis Murumaa.

Siiski ei jäänud ükski Valga põhikooli lõpetaja üheksandat klassi kordama. Kui õpilasel on kuni kaks mitterahuldavat aasta- ja/või eksamihinnet kahes õppeaines, võib teha erandi lapsevanema kirjaliku avalduse ja õppenõukogu otsuse alusel. Seda võimalust kasutati usinalt.

Kolmeteistkümnele lõpuklassi õpilasele määrati matemaatikas suvetöö, kõik nad said selle eest positiivse hinde. Seega ei jäänudki ühegi läbi kukkunud eksamitegija aasta koondhinne mitterahuldavaks.

Eesti keelele ja matemaatikale vähem aega

Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanikuga vestelnud Valga põhikooli õpetajate sõnul tuli pedagoogidel allkirjastada sügisel töölepingu lisa – põhikoolis olevatest probleemidest ei tohi kellelegi väljaspool kooli juhtkonna nõusolekuta rääkida.

Põhikooli direktor Tiit Tammaru aga ütles, et koolijuhid pole õpetajatelt ühelgi moel konfidentsiaalsust nõudnud. «Selliseid töölepingu lisasid pole olemas ega allkirjastatud,» sõnas Tammaru.

Õpetajad otsustasid pärast omavahelist arutelu saata vallavalitsusele, põhikooli hoolekogule ja vallavolikogule kooli ametiühingu laiendatud koosolekul osalenute pöördumise. Kirja koostamisel osalenud pedagoogid selgitasid ka ajakirjanikule, miks on nende arvates eksamitulemused kehvad.

«Meil on palju e-õppepäevi. Esmaspäevaks ei tohi anda koduseid ülesandeid. Ei võigi eriti vastama küsida ega kontrolltöid teha. Terve mai vältel polnud üheksandatel klassidel tunniplaanipõhist õppetööd,» rääkis Valga põhikooli õpetaja Kaie (nimi muudetud, toimetusele teada).

Õpetajate ühises kirjas tuntakse veel muret lühendatud õppetundidega päevade pärast, mida oli pedagoogide hinnangul põhjendamatult palju.

Tammaru aga selgitas, et võrreldes eelmise õppeaastaga lisandus vaid neli lühendatud tundidega päeva. «Kaks olid õppeaasta algul, kui koolimajas valitses liiga kõrge temperatuur. Teised kaks tehti, et tagada lõpetajatele võimalus saada enne eksamit konsultatsiooniaega.»

Veel heidavad pedagoogid ette, et kuigi õppetöö pidanuks toimuma 175 päeval, jäi see nõue täitmata.

Direktor kinnitas, et vajalik õppepäevade arv sai siiski tagatud, sest ka näiteks spordipäev arvestatakse nende hulka. «Lõpuklassidel toimus 15. maini 163 õppepäeva. Pärast seda olid järeleksamid, väljasõidud, laulu- ja tantsupidu ning lõpuaktus. Aega oli arvestatud ka konsultatsioonideks, aastahinnete parandamiseks, sisseastumisvestlusteks ja õpikute tagastamiseks,» kirjeldas Tammaru.

Ametiühingu laiendatud koosoleku pöördumises on kirjas, et juhtkond otsustas sel õppeaastal õpetada põhiainete arvelt rohkem muid aineid. Nii jääb aga vähem aega eesti keele ja matemaatika jaoks. Pöördumises on toodud näide: kui 2. klassis oli siiani viis matemaatikatundi nädalas, siis uue õppeaasta tunniplaanis on neid kavandatud vaid kolm.

Tiit Tammaru aga leidis, et valikainete tundides põhiainete õppimine pole end õigustanud. «Eelistada üht õppeainet teisele pole õige. Valikained aitavad läbi lõimingu parandada muu hulgas ka matemaatikaalaseid teadmisi. Valga põhikool täidab kõiki riiklikke õppe- ja ainekavu,» toonitas Tammaru.

Õpetajate sõnul on kehvades teadmistes süüdi ka õpilaste kasin riigikeele oskus. «Kuna koolis käib palju muukeelseid lapsi, kuuleb majas kordades rohkem vene kui eesti keelt. Materjali selgitamiseks kulub kauem aega, kui laps hästi eesti keelt ei valda,» selgitas õpetaja Kati (nimi toimetusele teada).

Ka pöördumises toodi välja, et osade õpilaste vähene riigikeele oskus aeglustab kogu klassi edasijõudmist õppetöös.

Kuna koolis on lubatud kasutada nutiseadmeid, tuleb pedagoogide sõnul pidevalt keelata telefonide näppimist tundides. See segab õpetajail tunni läbiviimist ja laste keskendumist õppetööle.

Kolmed pannakse välja

Õpetajad väitsid, et osa laste tegelikud teadmised on palju viletsamad, kui peegeldavad hinded tunnistusel. «Teame sageli juba sügisel, kes eksamitest läbi kukuvad. Paneme neile tunnistustele kolmed, et nad saaksid põhikooli kuni kahe mitterahuldava hindega lõpetada. Kui seda ei teeks, peaks õpilane üheksandat klassi kordama, kuid tulemus sellest tõenäoliselt ei muutu,» selgitas Kati.

Pöördumises heidetakse ette sedagi, et juhtkond ei anna õpetajaile teada olulist infot, viimastel aastatel pole direktor läbi viinud koostöövestlusi ja pedagoogide arvamusega ei arvestata.

«Me ei saa direktorilt ega õppejuhtidelt abi probleemsete olukordade lahendamisel. Juhtkond on öelnud, et õpetaja peab tekitama lastes õpihuvi, sest muidu on ta kehv pedagoog. Meiega räägitakse käskivas kõneviisis, kirjutatakse trükitähtedega kirju, mille sisu peab vastu vaidlemata täitma,» kirjeldas üks õpetaja töökeskkonda.

Tiit Tammaru sõnul on õppejuhid igale küsimusele vastuse leidnud. Siiski on olukordi, kus pole võimalik õpetajate soovitud lahendust ellu viia. «Õppetöö korraldamine suures koolis on koostöine protsess, kus üks osapool ei saa dikteerida oma tingimusi või eeldada, et kõik ettepanekud leiavad täielikku toetust,» märkis direktor.

Veel üheks selle aasta halbade eksamitulemuste põhjuseks peavad Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanikuga rääkinud pedagoogid seda, et ühes põhikooli lõpuklassis ei allunud lapsed korrale.

«Nad lahkusid tunnist, kui soovisid ja jalutasid majas ringi. Tihti ei jõudnudki hommikul kooli. Või siis polnud neil kaasas õppevahendeid, isegi paberit ega pliiatsit. Selles klassis käisid noored, kes oleks suutnud soovi korral hästi õppida,» kirjeldas üks õpetaja.

Ka koolijuht Tiit Tammaru selgitas, et õpetajate hinnangul on paljude laste õpimotivatsioon madal. «Pedagoogid leiavad, et tunnis korra tagamiseks oleks vaja rohkem tugipersonali. Õpetamine peaks lähtuma õpilasest, samuti tuleb pingutada, et ka pedagoogid õpiksid.»

Monika Rogenbaum

Valga vallavanem

Valga põhikoolist esitas 85 lõpetajast Valga gümnaasiumisse astumise avalduse 59 noort, mis on päris palju. Et gümnaasiumil õpilasi jätkuks, tuleb suurendada ka teiste koolide lõpetajate huvi seal õppida.

Kohalikus gümnaasiumis võiks haridusteed jätkata rohkem õpilasi. Tsirguliina kooli lõpetas tänavu 13 ja Lüllemäe kooli kuus noort. Kummastki soovib Valga gümnaasiumis õpinguid jätkata vaid üks õpilane, Hargla kooli kasvandikest ei esitanud avaldust keegi. Valga Priimetsa kooli lõpetas 32 õpilast, kellest kaheksa soovib edasi õppida Valga gümnaasiumis.

Osa õpilasi eelistab kutseharidust. Seega oleks gümnaasiumi elujõulisuse tagamiseks vaja õpilasi kaasata ka kaugemalt – tänavu kandideerib Valga valla välistest koolidest sinna vaid 14 õpilast. Veelgi laiem probleem on laste arvu vähenemine kogu riigis.

Valga põhikooli juhid analüüsivad olukorda koos matemaatikaõpetajatega, kuid vaja on ka lastevanemate panust. Pedagoogidele saab kool pakkuda täiendkoolitust ja teha tõhusamat koostööd teiste koolidega.