:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
- Üle 30 aasta kestnud maa tagastamise vaidlus jõuab lõpule
- Kogu tüli sai alguse sauna külge ehitatud aiamajast
- Lahenduse andis mõne aasta eest leitud vana talukaart
Võrumaal Madala külas kõrguvale Tuulõmäele koguneb päikesepaistelisel hommikul morni ilmega seltskond, et panna mõtteline punkt Eesti ühele pikimale, üle 30 aasta kestnud talumaa tagastamise saagale. Selle loo tegelaste esimene põlvkond puhkab juba maamullas ning kui teine põlv pidas piiride pärast ägedaid lahinguid, tuleb kolmandal põlvkonnal saavutatud rahuga elama hakata.
Väike-Madala maaüksuse piiride kättenäitamine ja piiriprotokolli allkirjastamine on üks viimaseid toiminguid, et 1993. aasta 2. aprillil Lasva vallas alustatud 41,19 hektari suuruse talumaa tagastamine jõuaks lõpule. Vaevalt oskas tollal keegi arvata, kui vaevaliseks ja pikaks see teekond kujuneb.
/nginx/o/2025/06/11/16914998t1h60b7.jpg)
«Ta kiusab ainult,» ütleb Mati Hõimla (67), selle loo üks vaenupooli oma Tuulõmäe talu õuel. «Mul on tervis nässus. Ma pean piiriprotokolli allkirjastama, sest muidu lapsed kannatavad. Mul endal pole enam midagi vaja.»
«Siis ei olnud vaja kartulimaale ehitada,» vastab Ara Bander-Nurmeots (69), loo teine osapool, kes võib end pikas piirisõjas võitjaks pidada. Piir, mis kahe vaenupoole maaüksuste vahele on nüüd viimaks maha märgitud ja paberile allkirjad saab, läheb just sealt, kuhu Bander-Nurmeots on seda aastaid soovinud.
Tõsiasi on aga, et piir kulgeb läbi Hõimla talu õueala. Pealegi nii täpselt, et lõikab Hõimla õuelt välja selle servale kokku ehitatud sauna ja aiamaja, jättes need Bander-Nurmeotsale tagastatavale maale. Seega jääb Hõimla oma saun-aiamajast ilma.
See, kas piir hakkab minema ühelt või teiselt poolt Hõimla saun-aiamaja, oligi kahe naabri kolme kümnendi pikkuse piirisõja põhjus ja tulipunkt. Täpsemalt vaieldi, kas saun ja aiamaja asuvad Bander-Nurmeotsale tagastamisele kuuluval maal või peaks Hõimlal olema õigus nendealune maa ühes teenindusmaaga eelisjärjekorras erastada. Seda viimast takistas Bander-Nurmeots kõigi juriidiliste võimalustega.
/nginx/o/2025/06/11/16915001t1h2328.jpg)
Veelgi täpsemalt öeldes vaidles Ara Bander-Nurmeots esmalt Lasva ja haldusreformi järel Võru vallavalitsusega, kus oldi pikalt seisukohal, et saun-aiamaja ei kuulu tagastatavale maale ning Mati Hõimla peaks saama selle maa erastada. Mängus oli ligemale hektar maad, mille emb-kumb naaber pidi kaotama või võitma, sõltuvalt sellest, kummalt poolt saun-aiamaja piir viimaks jooksma hakkab.
/nginx/o/2025/06/11/16914997t1hf564.jpg)
Alguses soosisid kaardid Hõimlat. Mati Hõimla sai Tuulõmäe talu kinkelepinguga 2005. aastal emalt, kes oli selle pärinud lahkunud abikaasalt Paul Hõimlalt. Mati isa Paul omandas Tuulõmäe 1958. aastal ning kui Eesti Vabariik taastati, avanes tal õigus erastada ostueesõigusega hoonete juurde kuuluv maa.
Erastatava maa hulka võinuks kuuluda ka Paul Hõimla 1981. aastal ehitatud saun, olgugi et see asus Banderile tagastataval maal. Nii esmalt arvati. Paul oli saanud Ara ema Leili Banderiga kokkuleppele, et sauna juurde kuuluv maa lõigatakse Banderile tagastatavast maast välja.
Lasva vallavalitsus oli 1994. aasta juunis otsustanud Leili Banderile tagastada kokku 41,19 hektarit maad, mis oli enne Vene võimu kuulunud tema isale Rudolf Puusepale. Kuid 1994. aasta kevadel hakkas Hõimla sauna juurde ehitama veel ka aiamaja ja Leili aimas sellest halba.
«Ta ehitas tagastatavale maale aiamaja ja saun on ehitatud põllumajanduslikuks otstarbeks eraldatud ajutisele maakasutusele. Maa-amet ütles, et tal polnud õigust sinna midagi ehitada, see oli talle antud kartulimaaks,» ütleb Ara Bander-Nurmeots.
Hõimla aiamaja ehitust nähes ütles Leili Bander sauna asjus tehtud kokkuleppe üles. «Hõimla oleks võinud jätta 1994. aastal selle aiamaja ehitamata. Minu ema lubas talle saunaaluse maa ainult sel tingimusel, kui aiamaja ei tule,» ütleb Ara Bander-Nurmeots. «Aga Hõimla tuli edasi. Minu ema tühistas kõik ning nõudis kogu oma maad tagasi.»
1994. aasta sügisel Paul Hõimla suri ning 1995. aasta veebruaris lahkus siitilmast Leili Bander. Järgmine põlvkond, napilt kolmekümnendate eluaastate teise poolde jõudnud Ara Bander-Nurmeots ja Mati Hõimla astusid nüüd 30 aastaks vastamisi. See on jätnud oma jälje.
Eelmisel nädalal piiri kättenäitamisele ja piiriprotokolli allkirjastamisele saabudes ei tereta nad üksteist. Maamõõtjat oodates seistakse Tuulõmäe talu õuel eraldi seltskondades. Ainus, kes end sundimatult tunneb, on Mati Hõimla sünnikodu ainus püsielanik Kribu, kes naudib ennelõunast päikesepaistet. Aga tema on kass, kellele inimeste asjad korda ei lähe.
Maamõõtja juhendusel tuleb üle vaadata kolm punkti. Neid ühendav joon muutubki õige varsti Hõimla ja Bander-Nurmeotsa maade piiriks. «Seda on kümme korda juba mõõdetud ja ikka ei ole asjad õiged,» ühmab Mati Hõimla. «Ma ei tea, kas sentimeetri pealt on õige või mitte, aga see on ebaloogiline piir.»
/nginx/o/2025/06/11/16915005t1hb885.jpg)
Selle piiri nimel on peetud maha palju kohtuistungeid ja muid istungeid, kus lepitamatuks vaenuks kasvanud piirivaidlusele on püütud lahendus saada. Lasva vallavalitsus jagas 2013. aasta jaanuaris tagastatava 41,19 hektari suuruse maa kaheks, mis võimaldas 33,15 hektari tagastamise lõpuni viia. Üles jäi 8,04 hektari suurune tükk, mille piiri üle vaidlemist jätkati.
Ara Bander-Nurmeots sai Lasva valla üle küll halduskohtus võite, tema kaebus tõi vallavalitsusele aastal 2012 kaela maavanem Andres Kõivu järelevalvemenetluse, kuid need olid oma iseloomult pigem taandumislahingud. Sest ootamatult jõudis halduskohus 2014. aasta talvel seisukohale, et Hõimla saun-aiamaja ei asugi tagastataval maal. Kohus juhindus maamõõdubüroo OÜ Avek Maa tehtud mõõdistustööde tulemusest, samuti kättesaadavatest kaardimaterjalidest, sealhulgas riiklikest arhiividest pärit vanadest talukaartidest.
/nginx/o/2025/06/11/16914996t1h7eb9.jpg)
Kohtule tuginedes ei näinud Lasva ning hiljem Võru vallavalitsus põhjust, miks peaks Hõimla oma saun-aiamajast ilma jääma. Vastupidi – leiti, et põllumajandusega tegelev Hõimla peaks saama viimaks oma maa-asjad korda seada. Sest nii nagu oli aastaid veninud maa tagastamine Bander-Nurmeotsale, ei olnud ka Hõimla saanud lõpetada Tuulõmäe talumaade erastamist.
Hõimla saab küll kasutada üle 30 hektari suurust maad, mis on aga praegugi märkega «kinnistamata eraomand». Ta ei ole maa pärisperemees ja sellest sõltuvad muuhulgas ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetused. «Eelmine aasta võeti poisil toetused ära,» ütleb Mati Hõimla. «Oleme 35 aastat kasutanud seda maad. Meil on seda heinamaad vaja.»
Ajas edasi hüpates: 2018. aasta septembris andis Võru vallavalitsus välja korralduse, et Hõimla saaks oma kasutatava maa ostueesõigusega erastada. Tartu halduskohus tühistas aga selle korralduse, sest vald oli teinud menetlusvigu. Asi soikus 2021. aasta juunini, mil vallavalitsus otsustas menetlust uuendada. Selleks oli tekkinud kaalukas põhjus.
/nginx/o/2025/06/11/16915003t1he851.jpg)
«Ma nimetaks seda pöördepunktiks,» ütleb Võru abivallavanem ja varasem Lasva vallavanem Juris Juhansoo. Menetlus uuendati ja vallavalitsus palus maa-ametil teha piiri kontrollmõõdistamine ning määrata endise talumaa asukoht. Selle pöörde põhjus oli juhuslikult rahvusarhiivist välja tulnud, 1927. aastal koostatud «Madala nr 60» (see on tagastatava maa koodnimi) talu plaan. Sellel olid välja toodud väga olulised piiripunktide sisenurgad ja koordinaadid ning piirilõikude joonepikkused.
Kaardi avastas üks maa-ameti töötaja, kes otsis kaarte hoopis ühe teise teemaga seoses, kuid oli Madala asjadest teadlik. Tema andiski leitud kaardist vallavalitsusele teada. Kaart andis tugeva aimuse, et kohus võis 2014. aastal eksida ja et tegelikult asub Hõimla saun-aiamaja ikkagi Banderile tagastataval maal, nagu Ara Bander-Nurmeots oli aastaid raiunud. Maa-ameti kontrollmõõdistamine kinnitas seda.
Menetluse uuendamine tõstatas nüüd aga küsimuse, kas Hõimla saun-aiamaja on omal ajal ehitatud seaduslikul alusel. Kui see olnuks kas või osaliselt ehitatud õiguslikul alusel, tulnuks sellele määrata teenindusmaa, mille Hõimla saanuks ostueesõigusega erastada. Ent kui saun tehti Vene ajal õigusliku aluseta, on vaidlus läbi ja Bander-Nurmeots saab talumaa täies tükis, see tähendab ühes Hõimla saun-suvemajaga tagasi.
Esmalt leidis vallavalitsus, et saun-aiamaja on sauna osas 1981. aastal ehitatud seaduslikult. Sellele küsis vald 2023. aasta veebruaris kinnitust maa-ametist. Seal võttis asja menetlus aega kaks kuud, sest – nagu möönab Juhansoo – ametil tuli Eesti NSV maakoodeks pulkadeks lahti võtta, et otsustada, kas Paul Hõimla ehitas sauna õigesse kohta.
Selgus, et ta ei olnud seda teinud. 1974. aastal välja antud Eesti NSV maakoodeksi kommenteeritud väljaanne sedastas, et Hõimla oli sauna ehitanud osaliselt sellele õueaiamaa osale, kus oli lubatud kasvatada aedvilju, kuid mitte ehitada. Vallal tuli oma eksimust tunnistada.
Kuna saun-aiamaja osutus nõukogudeaegse õiguse järgi ebaseaduslikuks ehitiseks ning 2021. aastal oli leitud 1927. aasta talukaart, oli Ara Bander-Nurmeots 2023. aasta kevadsuveks jõudnud samahästi kui sihile. See kaart võimaldas maamõõtjail määrata täpselt talumaa endise piiri, mis erines sellest piirist, mille järgi kohus oli varasemalt otsustanud, et saun-aiamaja jääb tagastatavast maast välja.
/nginx/o/2025/06/11/16915002t1h0ba3.jpg)
Vallavalitsus tegi Juhansoo sõnul küll vigu menetluses, kuid kuni kahe ümberlükkamatu fakti – 1927. aasta kaardi ja saun-aiamaja ehituse ebaseaduslikkuse – ilmnemiseni oli vald lähtunud eesmärgist, et Bander saaks maa tagasi võimalikult õigetes piirides ja Hõimlat ei sunnitaks mõjuva põhjuseta talle kuuluvast saun-aiamajast loobuma.
«Saad nüüd rikkamaks, Ara?» küsib Mati Hõimla 3. juunil, kui tal tuleb piiriprotokollile allkirjad anda, millega ta saun-aiamajast ilma jääb. Vastust ta ei saa. «Müüge mulle ära see nurgake. Palju see läheb maksma?» Ka sellele küsimusele jääb vastus andmata.
Mõlemalt piirinaabrilt allkirjad saanud maamõõtja lõpetab oma protseduurid. Nüüd esitatakse dokumendid maa- ja ruumiametile ning kui seal leitakse need korras olevat, järgneb andmete kandmine kinnistusraamatusse. Kui ka see tehtud, saavad kaks kanget naabrit end oma maa pärisomanikeks pidada.
Protokolli allkirjastamise juures seisab ka kolmas põlvkond: Ara Bander-Nurmeotsa poeg ja Mati Hõimla poeg. Nemad suud ei pruugi. Kahel noorel mehel tuleb kord maaomanikena siin teineteisega toime tulla.