/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/20/16940861t1hbe9a.jpg)
Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul seitsmeaastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata.
«Enne kooli saavad lapsed difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastase vaktsiini. Need on väga rasked haigused, millel puudub ravi. Haiguse sümptomeid on võimalik leevendada, kuid lapse elu rikkuvate tüsistuste teket vältida ei saa,» hoiatas Valgamaa perearst Tatjana Laadi. «Vaktsineerimine on alati ohutum kui haiguse läbipõdemine. Lisaks, kui laps on vaktsineerimata, ei saa ta hiljem asuda õppima paljudesse välisriikidesse.»
Valga maakonnas on vaktsineerimisega hõlmatus Eesti keskmisest madalam. Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud kaheaastastest lastest 73%, mis on võrreldes varasema aastaga püsinud sama.
Kui 2023. aasta seisuga oli Valgamaal kaheaastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 74%, siis eelmiste aasta andmetel on nende haiguste vastu kaitstud 70% lastest. Kolmeaastastest mudilastest on vaktsineeritud 70%.
Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja nelja-aastane laps suri.
Kärt Sõber, terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja
Seitsmeaastastest lastest on Valgamaal difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 57% ja kaheksa-aastastest 67%, Eesti keskmised on vastavalt 63% ja 78%. 14-aastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 67% ja 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu kaitsesüsti saanud 65%, Eestis keskmiselt 74%. Maailma terviseorganisatsiooni WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.
Tervisekassa ja terviseamet soovitavad koos oma pereõe või -arstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud kaitsesüstid veel enne suviseid reise.
«Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber.
«Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja nelja-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa,» loetles Sõber kõnekaid fakte.
Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja B-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas kuue kuu kuni seitsme aasta vanustele lastele.