/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/20/16940872t1hac2e.jpg)
Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku leevendada vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise tingimusi. See puudutab eeskätt ebaregulaarse sissetulekuga inimesi, nagu näiteks vabakutselised loovisikud või platvormitöö tegijad.
Kuna nende sissetulekud on tihti ebaühtlased ja nad ei tasu iga kuu sotsiaalmaksu, ei laiene neile tavapärane ravikindlustus. Lepingut saab edaspidi sõlmida paindlikumalt ja väiksema bürokraatiaga. Aprilli seisuga oli ligi 84 000 Eesti inimest ilma ravikindlustuseta.
«Tööturg ja töövormid on muutunud. Meie ravikindlustussüsteem peab olema paindlikum ja käima uute oludega kaasas,» ütles sotsiaalminister Karmen Joller. «Praegused ranged tingimused on jätnud olulise osa inimesi ravikindlustuseta. See tekitab ebavõrdsust ja on suures pildis ebamõistlik – inimesed peavad saama õigeaegselt vajalikku arstiabi. Nii hoiame ära tüsistused või koguni töövõime püsiva vähenemise,» selgitas Joller.
Vabatahtlik ravikindlustus on võimalik ka praegu, kuid see pole populaarne. Aprilli lõpu seisuga kasutas seda vaid 691 inimest. Sellest hoolimata sooviks paljud ennast ise kindlustada, kuid seni on seda takistanud keerulised nõuded ja kohustus korraga tasuda pikema perioodi eest, mis käib paljudele üle jõu.
Seadusemuudatuse jõustumisel piisab kindlustuslepingu sõlmimiseks ainult alalisest elamisõigusest Eestis. Vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimine hakkab käima Terviseportaali kaudu, lepingu pikkus on aasta. Lepingut võib teha ka teise inimese eest, näiteks täisealise pereliikme või ka sõbra eest.
Kindlustusmakseid saab soovi korral edaspidi tasuda kuu kaupa, et inimesed ei peaks korraga suurt summat välja käima. Kindlustusmakse on 13 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast. See muutub igal aastal pärast statistikaametilt eelmise aasta andmete saamist. Praeguse seisuga oleks kindlustusmakse näiteks 257,5 eurot kuus.
Muudatus puudutab ka ülalpeetavaid abikaasasid, kelle riigi tagatud kindlustus lõpeb 31. jaanuarist 2026. aastal. Eelnõus on tähelepanu pööratud ka võimalikele kuritarvitustele – näiteks juhul, kui keegi soovib sõlmida lepingu vaid kalli ravi ajaks. Selle ennetamiseks täiendab tervisekassa lepingu tüüptingimusi.
Sama eelnõuga on kavas teisigi muudatusi. Näiteks võimaldada pikaajalise haigusega inimestel naasta soovi korral tööle juba 31. haiguslehe päevast varasema 61. päeva asemel. Arsti ja tööandja nõusolek on endiselt vajalik.
Haigushüvitise ja töötuskindlustushüvitise samaaegne saamine välistatakse automaatselt: haigushüvitist enam ei maksta, kui inimene hakkab saama töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Rasedate haigushüvitise arvutamisel hakatakse kasutama maksu- ja tolliameti kontrollitud eelmise aasta andmeid, mis vähendab pettuste riski.
Sotsiaalministeerium saatis ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastusringile. Vabatahtliku ravikindlustuse ning maksu- ja tolliameti andmete kasutamise muudatused on plaanitud jõustuma 2026. aasta jaanuarist, teised muudatused aprillist.