/nginx/o/2023/12/01/15755826t1hd9c9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/27/16873405t1hfcc6.jpg)
Jaanipäeva aegu käivad pea kõik surnuaedades lähedaste hauaplatsidel ja süütavad seal küünlad. Kuna kalmistutele viiakse neid tavaliselt plasttopsides, võib küünlaid tihti näha vedelemas nii surnuaias kui ka ümerkaudsetel tänavatel ja aedades.
Surnuaiavahid on hädas varestega, kes võtavad küünlad noka vahele ja tassivad sel moel neid hoopis teise kohta. Näiteks Helme surnuaiavahi Pille Tiiraku sõnul asusid varesed kalmistul tegutsema kolm aastat tagasi. Sama võib näha Antsla surnuaias, kus linnud eelistavad küünlaid tavapärasele toidule.
«Hall- ja künnivaresed käivad sageli küünlaid nokkimas. Paar päeva tagasi kalmistul käies nägin, kuidas künnivaresed koolitavad äsja tuule tiibadesse saanud poegi. Küünalde söömine on viimase viieteistkümne aasta tava. Nüüd on see hakanud inimestele rohkem silma jääma,» rääkis linnuökoloog Marko Mägi.
Kuigi küünalde söömine võib tunduda eluohtlik, siis linnud siiski pärast nende nokkimist ei sure. «Küünlad koosnevad parafiinidest. Need läbivad linnu soolestiku nii, et kahjulikke aineid organismi ei jää. See, mis läheb nokast sisse, tuleb enam -vähem samal kujul ka välja. Nii tekib küsimus, kas linnul on mõtet sellist kraami süüa? Küünlad on neile ahvatlevad, kuna sisaldavad ka taimseid õlisid, mida linnud suudavad seedida.»
/nginx/o/2024/10/07/16403334t1h45a9.jpg)
Pole uuritud, milliseid terviseprobleeme võib halb harjumus põhjustada sulelistele pikema aja vältel.
«Vareste eluiga võib olla kuni paarkümmend aastat. Kui nad kasutavad küünlaid toiduks kogu elu, siis võib see tekitada näiteks vähki. Mittesobiliku toidu tarvitamine võib mõjuda ka sigimisele ja linde jääb seetõttu vähemaks,» selgitas Marko Mägi.
Kuna suleliste nokk on tundlik, siis nad põleva küünla tulist katet ei puutu. Vareslased on aga nii uudishimulikud, et nad ei suuda kiusatusele vastu panna ja proovivad välja mõelda, kuidas olukorda lahendada. «Nad lükkavad meelega põlevaid küünlaid pikali. Siis põleb plastiku sisse auk ja linnud saavad kergemini vahale ligi. Mõned neist võtavad küünla noka vahele ja tõusevad lendu, et kukutada see teerajale. Nii tops puruneb ja saab jällegi kergemini sisu nokkida.»
Kuigi Eestis pole teada juhust, et lind oleks põlevat küünalt noka vahel tassides tulekahju tekitanud, on nii juhtunud mujal maailmas. Marko Mägi rääkis, et templitest varastatud ja lindude maha pillatud küünlad on põlenguid põhjustanud küll.
«Hauaplatsidele tasub viia klaasist purkides küünlaid või kasutada kalmulaternaid. Need on keskkonnasõbralikumad. Linnud ei jaksa klaasist topsi minema viia. Laternas põlevale küünlale ei pääse nad aga ligi,» soovitas Marko Mägi.
/nginx/o/2025/05/27/16873173t1hd24b.jpg)