GALERII ⟩ Kallis õiteilu. «Ühe istiku eest tuleb välja käia kaheksa tuhat eurot.»

Valmiera lähedal Silezersi talu maal laiub pojengiaed, kus kasvamas üle tuhande sordi taimi.

Kuigi huvilistel on võimalik õiteilust osa saada, teeb pererahvas aeda oma rõõmuks. Perenaine Sandra Mikulinoka on arst ja ta abikaasa Roberts Mikulinoks pensionär. Kuna haiglas tuleb arstil tegelda päevad läbi teiste aitamise ja probleemide lahendamisega, siis tundis Sandra Mikulinoka, et soovib õhtuti aias nokitseda. Nii saigi alguse pojengisortide kogumine. «Kui alustasime, kasvas meie aias vaid paar pojengitaime. Oleme kõik ise õppinud ja eriharidust meil sel alal pole,» rääkis Roberts Mikulinoks.

Õitsemisajal käivad kollektsiooni imetlemas sajad külastajad – sõbrad ja võõrad nii Eestist kui Lätist.

Pojengid on istutatud sirgetesse peenardesse. Seal laius veel kümme aastat tagasi kartulimaa. «Need taimed sobivad meie kliimasse väga hästi. Lätis kasvatati pojenge taluaedades juba 17. sajandil. Erinevaid sorte arvatakse olevat maailmas kokku üle kolmeteistkümne tuhande. Meie kollektsioonil on arenemisruumi küll,» rääkis Sandra Mikulinoka.

Talu pojengiaed laieneb pidevalt. «Vahetame teiste kollektsionääridega omavahel sorte ja ostame ka välismaalt - Saksamaalt, Belgiast, Austriast ja Hollandist,» selgitas perenaine.

Pojeng on kallis taim ja mõne istiku hind võib küündida tuhandete eurodeni. «Hollandi kasvatajate taimed maksavad kuni 2500 eurot. Rootsis pakuti üht sorti ka 8000 euro eest,» sõnas Sandra Mikulinoka.

Pojengid pole nõudlikud taimed. Seetõttu võivad need vanades ammu rohtu kasvanud talukohtades ellu jääda. Vastupidavad taimed taluvad hästi külmakraade ja ei vaja pidevat hoolt. Tuues aiandist istiku koju, tuleb enne hoolikalt mõelda, kuhu see mulda pista, sest taim on pärast seda aedniku peale kaks-kolm aastat solvunud ja ei taha hästi kasvada. Seetõttu sobib pojeng laisa aedniku peenrasse. «Siiski tuleb taim istutada sobilikku mulda, mis pole liiga niiske ega kuiv,» õpetas peremees.

Vastupidavusele vaatamata sai Silezersi talu pojengiaed tänavu külmakahjustusi. «Aprillis oli paar kuuma päeva, siis hakkasid võrsed idanema. Seejärel tulid külmakraadid. Osa varasemaid sorte sai külma. Praegu teeb liiga vihm - kannatada on saanud nii lehed kui ka pungad. Sel aastal on õitsemine hilisem, sest ööd on olnud külmad,» rääkis Roberts Mikulinoks.

Perenaine selgitas, et varased õitsejad on kõik väga erinevad. «Ühed on väikse, teised suure õiega. Ka värvivalik on lai: pastelltoonid, virsikukarva või punased. Mõnel sordil tunduvad lehed olevat nagu siidist. Oluline on südamiku värv ja kuju. Mulle meeldivadki kõige rohkem varajased sordid, sest need on toovad erinevused kõige nähtavamalt esile.»