/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2025/06/22/16945643t1hb902.jpg)
Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedamisel algas kevadisel pööripäeval üle-eestiline suitsusaunade loendus.
Suviseks pööripäevaks on teavet kogunenud juba 500 suitsusauna kohta, neist 400 on Võru instituudi pärimuseuurijad jõudnud praeguseks üle vaadata. Päris palju omanikke pani kirja oma pere kombeid, teatas koostöökogu infojuht Külli Eichenbaum. Saadetud on ka põhjalikumaid kirjatöid ja lisatud fotosid renoveerimisest. Põnevad on jäädvustused ehituslikest detailidest, mis on tunnistuseks kunagiste ehitajate käteosavusest.
Praeguseks kogunenud andmed viitavad, et praegugi on suitsusaunade levikupilt Eestis sarnane kolme põlvkonna taguse ajaga, mil Tamara Habicht teemat uuris. Toona leidus neid rajatisi Eestis kõige sagedamini Vana-Võromaal ja selle lähinaabruses.
Silma hakkab uute suitsusaunade arvukus. 25 aasta jooksul on neid valminud või renoveeritud 120, pooled viimase kümne aasta jooksul. Üle saja aasta vanuseid saunu on samas suurusjärgus kui uusi, au sees hoitakse ka kombeid.
Loendus kestab! Nutiseadmega saab lihtsalt e-ankeedi täita: lingi leiab veebilehelt savvusann.ee. Loendust toetavad Eesti rahvakultuuri keskus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub juba 10 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.