Valgas on jupp maad, mida pole õigeaegselt ostueesõigusega erastatud. Samal krundil on aga ületee naaber aktiivselt tegutsenud.
Valgas võib kaotsi minna nii maju kui ruutmeetreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga Paju 7 krundi omandisuhe on väga segane. 27. märtsil 1986. aastal surnud omaniku pärandvara on Valga rajooni riikliku notariaalkontori notar 1. juunil 1988 üle andnud riigile Valga rajooni RSN TK rahandusosakonna isikus. Mis põhjusel, seda seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses ei selgu. Maja väärtus on hinnatud 1044 rublale.
13. septembril 1988. aastal otsustas Valga rajooni täitevkomitee müüa sama maja 516 rubla eest Valga linna kodanikule, kes peab summa tasuma enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Kas tehing ka tegelikkuses sõlmiti, jääb ähmaseks, kuid Valga linnavalitsuse maakorraldusamet saatis mehele 7. augustil 1998 kirja.
«Vastavalt vabariigi valitsuse 29.04.1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale», palume Teil tulla Valga Linnavalitsuse saali 19. augustil 1998. a kell 16. Toimub piiride kättenäitamine kaardil plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabrile,» seisab seal.
Raha küsiti dokumentide puudumisest hoolimata
Sama kodanik on Rahvusarhiivi Valga maa-arhiivist ise ostu-müügi tõendamise andmeid küsinud.
Vastus on selline: «Vastuseks Teie avaldusele 25.11.2004 teatame, et Valga notarite (nimed) 1996. a notariaalregistrites puuduvad andmed Valga linnavalitsuse ja Teie vahelise ostu-müügi kohta.»
Kuigi veel 2006. aastakski polnud vastavaid omandiõigust tõendavaid dokumente arhiivist leitud, oli juba 1. jaanuariks 1996 samal inimesel kogunenud 261 krooni maamaksuvõlga.
9. juulil 2001 kutsus Valga linnavalitsus mehe maa ostuõigusega erastamisele.
«Eesti riik on seadnud eesmärgiks põhilises osas maareform lõpetada 2003. aastaks. Sellest eesmärgist ajendatuna on sätestatud ka mitmed normid ja tähtajad seadusandluses. Nii lõpeb EVPde kehtivusaeg 2002. aasta 1. juulist ja lisaks planeeritakse sätestada sunnimehhanisme maareformialasesse seadusandlusesse. Teil on Valga linnavalitsusele esitatud avaldus maa erastamiseks Paju 7,» seisis kutses.
1. märtsil 2002 oli põhimaksu võlg 1672 ja intresse tiksunud 1885 krooni eest. Maksuamet saatis vastava võlateate ja ettekirjutuse.
2006. aasta maksuteatelt seevastu selgub, et maamaksuvõlga pole, intressivõlga on jäänud 657 krooni.
Maja haihtus
2006. aasta juunis saatis maa-amet linnavalitsusele kirja, kus teatatakse, et Paju 7 krundil asuv maa on riigi omandisse jäetud ja tehtud vastav ettekirjutus. Otsust ei põhjendatud. Teatatakse ka, et on tuvastatud ehitiste puudumine riigi omandisse taotletaval maaüksusel Paju 7. Kuhu on jäänud seal asuma pidanud kolmetoaline elumaja, jääb kirjast selgusetuks.
Valga linnavalitsuse esitatud materjalidest nähtub, et linnavalitsusele 30.12.1997 esitatud avalduses soovib kodanik (nimi) Paju 7 maa erastada ja on nõus tasuma kõik vastavad kulud.
Maanõuniku kinnitusel aga mehele ehitusluba välja ei antud ning puuduvad andmed ehitusprojekti kinnitamise kohta. Seega ei leidnud tõendamist maa ostuõigusega erastamise õiguslik alus ning maa-amet jätkas 1997. aastal esitatud avaldusest hoolimata maaüksuse riigi omandisse jätmise menetlust.
Vanim selle maavalduse inventariseerimise plaan on aastast 1956. Samal aastal on selgitusse märgitud, et ehitiste all on 115, aia- ja põllumaad 1715 ruutmeetrit, õue- ja muu maa suurus on 126 ruutmeetrit. Kolmetoalise, hiljem kuhugi kadunud eluhoone üldpind on plaani järgi 49,1 ruutmeetrit.
Kuhu kadusid ruutmeetrid?
Sotsialismiajal tehti inventariseerimisi sageli. Majal on olemas projekt. Krundil oleva maa pindalaks, mis linnavalitsus maksu- ja tolliametile maksustamiseks andnud, on hiljem märgitud 1577 ruutmeetrit.
Seega on inimene aastaid maksnud maamaksu – teadmata, kas ta on omanik ja saab maad üldse erastada. Alles pärast tema surma hakkasid lapsed asju ajama, kuid oli juba hilja. Valga linnavalitsuse korraldusega on hoonestamata maaüksus Paju 7 suurusega 1321 ruutmeetrit otsustatud jätta riigi omandisse. Sihtotstarbeks kinnitati elamumaa.
Tekib küsimus, kuhu kadusid vahepealsed ruutmeetrid, mille eest kodanikult maamaksu nõuti. Valga linna maanõunik vastas, et vana kaart polnud täpne. Seega tuleb välja imelik asjaolu: raha nõudmine toimus ebatäpse kaardi alusel.
Veel kummalisem on aga, et riik on maa omaks võtnud hoopis kolmandas suuruses – 1284 ruutmeetrit. On selgusetu, kuidas sai algselt maksustamisele kuulunud 1577 ruutmeetrist 1284.
Veel eelmisel aastalgi oli näha, et keegi tegutseb kõnealusel krundil. Kes? Samal päeval (2. juuli 2008), kui linnavalitsus andis maa riigile jätmise korralduse, on maavanem andnud välja ületee naabrile aadressil Vainu 5 loa püstitatava ehitise rajamiseks vajalike seadmete, mehhanismide ja materjalide paigaldamiseks riigimaale. Luba kehtib üks aasta.
24. septembril 2008 kohal käinud linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist leidis, et ehitustegevust Paju 7 krundil enam ei toimu. Riigimaa ajutine valitseja leidis 6. jaanuaril 2009 samuti.
Ebaseaduslik tegevus
Vainu 5 krundilt on aga läbi tänava riigimaasse, see tähendab Paju 7 krunti viidud septik. Kui suur ja mis õigusega, pole ametnikud uurinud. Vainu 5 omanik on 3. novembril 2008 linna ehitusameti juhatajale öelnud, et kavatseb maa-ameti oksjonil maa ära osta.
Ta väitis toona, et tal olevat juba vastav avalduski esitatud ja seetõttu lasknudki ta umbes nädal tagasi kanalisatsioonimahuti Paju 7 kinnistule paigaldada.
Valga linna ehitusameti korraldusega 12. veebruarist 2009 tunnistati 4. jaanuaril 2007 välja antud Vainu 5 ehitusluba koguni kehtetuks, sest ehitatud on mahult ja välimuselt lubatust oluliselt erinev elamu.
Ära on jäetud keldrikorruse ehitus, seega on maja välimus, maht ja suletud netopind oluliselt muutunud. Hoone kandeseinad pidid olema Aeroc väikeplokkidest, kuid ehitatud on puitkarkassil elamu. Kas Valgas on tegemist pretsedendiga, et enne ehitatakse hoone valmis ja siis pannakse linnavalitsus fakti ette? Kuigi territooriumi valdaja on ärimees, ei tohiks raha võim määrav olla.
Ehk aitab juhtunu mõista, et krundi dokumendid tuleb korras hoida ja vajalikud toimingud lõpule viia. Ning ehk näitab see sedagi, et seadusi peab austama.