/nginx/o/2011/10/15/793768t1h2374.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet lõpetas teisipäeval, 22. mail kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.
Lõppes kevadine vaktsineerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Selleks kulus üheksa päeva.
Eelmisest aastast alates viiaksegi vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20–50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on veterinaar- ja toiduameti hinnangul vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute kaudu.
Pärast vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.
Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma pärast metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, alates aastast 2011 vaid ohustatud aladel riigi piiril.
Viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud vaid üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist.
Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub sellel sügisel.