/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
/nginx/o/2012/06/04/1145498t1hd1a6.jpg)
Mööda Eestit tuuritab juba mõnda aega puugibuss. Valgamaal on inimeste huvi taolise teenuse vastu üpris leige, vaktsineerimas on käinud poolsada inimest.
Vaktsineerimine pakub vaid leiget huvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Terviseagentuur tegevjuhi Nele Lõhmuse info põhjal on alustas puugibuss Valgamaal tuuritamist juunist, praeguseks on siin käidud kolm korda ning vaktsineeritud on 51 inimest, kellest umbes 70 protsenti said esmase kaitsesüsti. Tegevjuhi arvates on kaitsesüstimise vastu Valgamaal huvi pigem madal. «Maakonniti erineb aktiivsus oluliselt. Kõige suuremat huvi on üles näidanud Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Harjumaa elanikud, kus vaksineeritute hulk on oluliselt suurem võrreldes teiste maakondadega,» selgitas Lõhmus.
Praegu sõidavad mööda Eestimaad kaks puugibussi, mis jätkavad tööd ka augustis ja septembris. «Plaan on jätkata ka edaspidi, sest paljud esmased vaktsineerijad saavad oma kolmanda süsti just sügistalvisel perioodil,» sõnas Lõhmus.
Terviseameti sisekommunikatsiooni spetsialisti Kairi Pika info põhjal on Valgamaal registreeritud puukborrelioosi seitsmel juhul, puukentsefaliiti registreeritud ei ole. Möödunud aastal registreeriti maakonnas kokku 20 puukborrelioosi ja kaheksa puukentsefaliidi juhtu.
Terviseamet soovitab jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase kaitsesüstimise eest. Täielik
vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Niinimetatud puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad ühe-kahe nädala pärast gripitaolised
haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega, mis nädala pärast kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve – paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik –,
mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames. Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega.