/nginx/o/2022/10/07/14884521t1h5271.jpg)
/nginx/o/2012/07/16/1219524t1hab34.jpg)
Valga vanas prügilas on ümberkorraldustööd lõppenud ning sellest on saanud jäätmejaam, mis Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna spetsialisti Avo Zimmermanni sõnul vähendab oluliselt riske nii keskkonnale kui inimese tervisele.
Jäätmejaama valmimine parandab keskkonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Valga prügila suleti?
«Valga prügila saatus oli muutuda piirkondlikuks jäätmejaamaks. Vana prügila ladestu kohta oli Riigikogu vastuvõetud riigi jäätmekavas aastateks 2008–2013 seisev otsus järgmine: Valga prügila kui üks kümnest Eestis Euroopa Liidu jäätmete direktiivile mittevastav prügila tuleb alatiseks sulgeda.»
Mida näeb külastaja prügila asemel praegu?
«Praeguseks on vana prügila ladestu kogu selle suuruses ehk 5,94 hektaril kaetud kolmekordse pinnasekihiga ja on haljastatud. Prügila ümber on rajatud valg- ja nõrgvee märgala puhasti.
Jäätmejaama ehitustööd on lõppenud ning võib näha oma silmaga, milliseks on endine räämas prügila muutunud: viilhalli ümber on kahekihilise tugevdatud asfaltkattega teenindusväljak, rajatud on kompostitavate jäätmete ladustusala. Rajatud on välisvalgustus, piirdeaed, tuletõrje veevõtukoht, kõik platsiveed on suunatavad märgala puhastisse läbi õli- ja rasvafiltri.»
Kuidas täpsemalt ühe prügila sulgemine käib?
«Sulgemise protsessi alguses viidi läbi keskkonnamõju hindamine, koostati sulgemise projekt ja kava. Käsitletud on kõiki võimalikke keskkonnariske, sealhulgas on eriline tähelepanu suunatud põhja- ja pinnasevee kaitsele. Õnneks õhu- ning mürasaaste osas ei oma meie prügila ega ka jäätmejaam nimetamisväärseid riske.»
Kas nüüd, kui vana prügila on suletud ja jäätmejaam selle asemel, on vanad probleemid möödanik?
«Päriselt mitte. Valgal kui maa-ala omanikul on kohustus vähemalt viie aasta kestel teha vana prügila ladestu järelseiret: põhja- ning pinnasevee proovide analüüsimine, pinnase vajumise kontrollimine, muru niitmine. Prügikehasse on aastakümnete jooksul ettearvamatult maetud pea kogu Mendelejevi tabeli koosseisus olev keemiline kooslus.»
Kui palju läks prügila sulgemine maksma?
«ELi tõukefondidest oli selleks sihtotstarbeliselt eraldatud 10,6 miljonit Eesti krooni ehk 678 100 eurot. Linnavalitsuse korraldatud riigihanke tulemusena sõlmiti sulgemisetööde leping, mille maksumuseks kujunes 387 504 eurot. Sellele tuli lisada ehituse järelevalveteenuse osutamiseks 7440 eurot. Valga linnal tuli projekti kulude katmiseks omafinantseerimise korras maksta täpselt 10% nimetatud summadest.»
Kuivõrd oluline on jäätmejaama valmimine?
«Peamine on mõju elustikule, mis avaldub eelkõige valgvee ärajuhtimises ja vee kvaliteedi parandamises. Teiseks on mõju inimeste heaolule ja tervisele: rakendatud on nõuetekohane süsteemne jäätmehooldus ja riskid inimeste tervisele on viidud miinimumini. Kolmandaks on räämas ja ebatasane maastik saanud parema ilme ja korrapärase kuju.»
Millised on edasised eesmärgid?
«Kaugem eesmärk on korraldada Valgamaal jäätmekäitlus nõnda, et võimalikult palju jäätmeid leiaks tee taaskasutusse. Jäätmekäitluse hinnad on olnud pidevalt tõusutrendis. Peame drastiliselt vähendama prügilatesse ladestatavate jäätmete hulka taaskasutust leidvate ja bioloogiliselt lagunevate jäätmete arvelt.
Sel eesmärgil on oluline piirkonna käitluseskeemi rakendamisel järgida põhimõtet, et taaskasutatavate jäätmete koguste suurenemine toimub jäätmehoolduskeskustes. Seetõttu on vajalik jäätmete sorteerimine kohapeal ning ladestamist nõudvate koguste vähendamine. Idee järgi peaks jäätmejaamadesse jõudma umbes 50% kogu taaskasutatavate jäätmete kogusest piirkonnas.»
Mida jäätmejaamas vastu võetakse?
«Ohtlikke, probleemseid ja kompostitavaid jäätmeid, ehitusmaterjale, autorehve ja palju muud. Teenuste kohta saab täpsemat infot Valga linna kodulehelt alalõigust «Jäätmekäitlus».»
Ometi kuuleb siin-seal, et prügila sulgemine tegi pigem karuteene ...
«Vana prügilat ei saanud enam aktsepteerida. See oli ajast-arust asjaajamine ja ei vastanud ühelegi nõudele. Teine asi on, et jäätmejaam peaks liigiti kogutavate jäätmete kogumist soodustama. See on aga mõtlemise koht, kuidas saame töö nii organiseerida, et inimesed oleksid huvitatud oma jäätmed jäätmejaama tooma, mitte ei seisaks dilemma ees, kuhu oma prügi viia. Siin on tegemist nii hinnaprobleemiga kui ka võimalik, et infopuudusega. Nüansid, millele on seni minu arvates suhteliselt vähe tähelepanu pööratud.»
Kas see tähendab, et otsitakse võimalusi hindade alandamiseks?
«Peame siiski astuma samas rütmis suurenevate saastetasudega, vaadates, et jäätmejaam ei oleks tuluteenimise allikas, vaid et kõik kulud oleks kaetud.»
Kuidas on jäätmejaam vastu võetud?
«Päevas tuleb keskmiselt kolm-neli, mõnikord viis masinatäit. Tuuakse nii kompostitavaid kui ka ohtlikke jäätmeid. Selles osas asi toimib ja vastuolusid pole.
Probleemsed on ehitusmaterjalid. Näiteks eterniidi äraandmine on kallis. Katust vahetades tuleks seda oma eelarves arvestada. Seaduses on eterniidi käitlemiseks kirjas väga ranged nõuded. See on üleriigiline probleem, kuigi hinda juba vähendati varasemaga võrreldes ligi 2,5 korda. Paljude asjade äraandmine on siiski suhteliselt soodne. Eks kõik ole kokkuvõttes ikkagi inimese mõtlemises kinni.»