Marjulistel läks kodutee kaotsi

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsas kipuvad inimesed eksima.
Metsas kipuvad inimesed eksima. Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Alanud seene- ja marjakorjamise hooaeg meelitab inimesi metsa värske suupoolise järgi minema ja paraku on juba ette tulnud ka esimesi metsa eksimisi.

Neljapäeval, 19. juulil läks kodutee kaotsi Valgamaal Hummuli vallas lapse ja lapselapsega metsa mustikale siirdunud 80aastasel vanamemmel.

Kella 13 paiku avastasid nooremad marjulised, et memm on kusagil Läti piiri ääres nende nägemis- ja kuuldekaugusest kadunud. Esialgu püüdsid nad memme ise leida, kuid kell 16.20 teatasid nad juhtunust tuttavale politseinikule, kes läks oma koeraga metsa abiks.

Koer tegi männimetsas pikalt tööd – kokku tehti lõpuks kaheksakilomeetrine rännak – ja leidis peaaegu põlvini sohu vajunud naise ikkagi üles. Et politseinik koos väsinud memmega õiges suunas metsast välja juhtida, anti neile politseiauto alarmsignaaliga märku ning kell 19.40 jõudsid nad politseisõiduki juurde, kus neid ootas juba ka kiirabi.

Vanaproua oli katsumusele hästi vastu pidanud ning kiirabi toimetas ta koju. Tema enda sõnul olevat ta marjul kohanud karu ja jooksnud seetõttu teadmata suunas.

Samal päeval sai politsei Valgamaalt teate teisestki metsa eksimise juhtumist, seekord Helme vallas Koorkülas. Kell 13.30 teatas oma auto Kuke peatuse lähedale jätnud 59aastane mees, et eksleb metsas kusagil Koorkülast Holdre poole. Sündmuskohale läinud politseinikud pidasid eksinuga telefoni teel ühendust ja andsid politseisõiduki alarmsignaaliga märku õigest liikumissuunast. Kell 14.15 sai mees metsast välja.

Loo moraal ehk kuidas hoiduda metsas eksimisest ja kuidas käituda eksimise korral:

- ärge olge liigselt enesekindlad, inimesed eksivad ka tuttavas piirkonnas;

- kindlam on, kui lähete metsa mitmekesi. Eriti just eakad inimesed ei peaks metsa üksi minema. Metsas olge üksteise nägemis- või kuuldekaugusel;

- metsa minnes andke kodustele või tuttavatele teada, millisesse metsa te lähete, millal plaanite tagasi jõuda ning kuhu te metsast kavatsete väljuda;

- kui lähete metsa võõras kohas, tuleks eelnevalt tutvuda piirkonna kaardiga;

- metsa minnes võtke kaasa laetud mobiiltelefon, võimalusel GPS, kompass ning energiavarude taastamiseks natuke toitu ning magusat jooki. Kasuks tuleb ka kaasavõetud vile, endast märku andes kostab vile häälest kaugemale. Kaasa võetud taskulambiga on võimalik endast märku anda pimedal ajal;

- pange selga erksavärvilised riided. Riiete valikul peaks arvestama ka sellega, et eksimise korral tuleb veeta jahe öö lageda taeva all;

- metsas olles vaadake vahetevahel ringi ja jätke meelde olulisi märke – kuivanud puu, sipelgapesa jms;

- eksides vältige paanikat ja säilitage rahu – siis suudate otsijatele anda selgeid ja arusaadavaid juhiseid oma asukohast;

- eksimise kahtluse korral ärge viitke aega ja helistage kohe numbritel 112 või 110 ning kuulake päästeameti või politsei poolt antud soovitusi. Hoidke mobiiltelefoni akut – ärge tühja lobisege. Arvestage asjaoluga, et ulatusliku otsinguoperatsiooni korraldamine ise nõuab ka aega;

- ekseldes tuleks jätta endast maapinnale või puude külge märke – see aitab otsijatel kiiremini ekslejani jõuda;

- kuulake ümbruskonna hääli – sõidukite müra, koduloomade hääled jm. Nendest võite saada abi õige suuna kättesaamiseks;

- pidage silmas loodusmärke – metsasihid viivad alati kuhugi välja, jõgede voolamise järgi saab suunda valida. Kui jõuate mõnele teele, siis ärge minge enam metsa tagasi, vaid liikuge mööda teed ja jõuate kuhugi välja;

- kui jõuate iseseisvalt metsast välja, siis informeerige kindlasti lähedasi, päästeametit või politseid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles