Traditsiooniline Metsaülikool toimub sellel aastal 8.–12. augustini Käärikul ning teema on tänavu «Haridus. Haritus». Arutluse alla võetakse Eesti haridusstrateegiad, kodu ja kooli roll lapse arengus, loovus, väärtuspõhine haridus, infotehnoloogia ja palju muud.
Arvamusliidrid otsivad vastuseid haridusküsimustele
«Haridusmaastikul toimuvad muutused päev-päevalt ja samm-sammult,» kommenteeris SA Metsaülikool juhataja, ettevõtmise korraldaja Triin Käpp teemavalikut.
Sellest tema sõnul ka metsaülikoolis püstitatavad küsimused. Millist inimest vajab meie ühiskond? Milline peaks olema tema haritus ning kuidas selle saavutamisel erinevate osapoolte vahel parimat koostööd teha? Kuidas suhestuvad omavahel koolis edasivaatavad väärtused, teadmised ja oskused?
Need kõik on Käpa kinnitusel vaid üks osa suuremast pildist, milline on inimene, kes iseseisvub 21. sajandi koolis ja ühiskonnas.
Metsaülikoolis jagavad lektoritena oma mõtteid Jaak Aaviksoo, Marju Lauristin, Margit Sutrop, Priit Perens, Teet Jagomägi, Ahto Buldas, Jaan Kõrgesaar ja paljud teised. Lisaks päevastele loengutele ja diskussioonidele on osalejatel võimalus aktiivselt kaasa mõelda ja rääkida ka hommikustes mõttekodades ning tulla välja oma lahendustega.
Õhtuti on võimalus vestelda lõkke ääres ja käia saunas. Viimasel õhtul toimub ka traditsiooniks saanud metsaball.
Metsaülikool on tavakohaselt olnud koht, kus arutluse all Eestile olulised teemad. Sündmus on aastaid toonud kokku spetsialiste, teadlasi, lektoreid, üliõpilasi ning kodanikuühiskonna aktiivseid kaasamõtlejaid.
See on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endaga kaasas ligi 40aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. aastal Käärikul.