Muinastulede öö puhul süüdatakse lõkked

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõke. Pilt on illustratiivne.
Lõke. Pilt on illustratiivne. Foto: Taavi Kottise / Scanpix

Muinastulede öö puhul süüdatakse laupäeval Valgamaal lõkked ning kuulatakse muusikat Valgas Pedeli jõe ääres ja Nõuni järve kaldal Palupera vallas.


Valga ürituse korraldaja Kaja Sisask kultuurikeskusest ütles, et muinastulede öö on võimas sündmus. «Mõnikord olen sattunud sellel ajal mere äärde ning tunne on tohutult emotsionaalne ja isamaaline - pisar tuleb silma, on ilus õhtu ja lõkked põlevad,» rääkis ta.

Nõuni järve ääres süüdatakse enne kontserti lõke ja küünlad, misjärel esineb vokaaloktett Enelas. Valgas annab Pedeli jõekäärus kontserdi Tõun, kes tavaliselt astub üles koos Bonzoga.

Korraldajad paluvad kaasa võtta istumisaluse. «Paigutame igaks juhuks mõned pingid, kus istuda, aga oleks tore, kui inimesed oma istumisaluse kaasa võtaksid,» lisas Sisask.

Eile oli internetis oma lõkke muinastulede öö kaardile märkinud vaid Valga. Täna hommikuks polnud ühtegi uut kohta lisatud. Ürituse üle-eestiline eestvedaja Mairold Vaik oletas, et põhjus on selles, et inimesed ootavad ära, mida ilmateade lubab, enne kui lõkkest teatavad.

«Eelmistel aastatel on samuti olnud nii, et alles neljapäeval ja reedel hakati väga palju tulesid lisama,» sõnas ta. «Sellel aastal on seis tegelikult tagasihoidlikum, ilmselt ongi ilm inimesi ettevaatlikuks muutnud, aga samas pole number kaardil oluline.»

Eelmisel aastal saabus 670 lõkketeadet, kuid kuna mõni olevat teinud mitu lõket, ulatus arv tuhandeni. Inimesi, kes muinastulede ööst Eestis, Lätis ja Soomes osa võtsid, oli kokku 34 000. Tänase seisuga on veebilehel näha, et süüdatakse 291 lõket ning muinastulede ööst võtab osa 16 373 inimest.

«Tahame teadvustada, et oleme mereriik ja mereinimesed,» põhjendas Vaik, miks muinastulede öö eestlasele oluline olla võiks.

Traditsioon ise sai alguse 1992. aastal Soomest, kus üritati sellega alguses linnarahvast maale meelitada, et nad viimase nädalavahetuse enne suve lõppu seal veedaksid.

«See on praegugi suvelõpuüritus ja ka minevikku vaatav õhtu,» lausus Vaik, kes ise veedab laupäeva õhtu kodurannas Harku vallas Harjumaal. «Muidu naabritega eriti kokku ei saagi, aga sellel õhtul saavad kõik jutud räägitud.»

Copy

Märksõnad

Tagasi üles