Jaanuarist 2006 on keskkonnaametis korduvalt registreeritud kaebusi, et olenevalt tuule suunast levitab AS Valga Depoo kohutavat haisu. Ettevõtte sulgemine tähendaks aga 57 töökoha kadumist.
Valgat lämmatavad aeg-ajalt aromaatsed süsivesinikud
«AS Valga Depoo välisõhu saasteluba on menetlusse tagasi võetud. 13. märtsiks pidi depoo keskkonnaametile teatama, kas suudab hakata järgima lõhnaainete vähendamise tegevuskava,» lausus eile Põlva-Valga-Võru regiooni välisõhu spetsialist Peeter Ekstein.
Ettevõtte tegevjuht Ilmar Tõlner kinnitas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonile, et depoo on ameti pakutud tsisternvagunite pesutsehhi lõhnaainete vähendamise tegevuskava oma töös aluseks võtnud.
Eksperti pole leitud
«Kuid vaatamata tõsistele pingutustele ei ole veel leidnud sobivat eksperti, kes oleks nõus välja pakkuma sobiliku lahenduse saaste- ja lõhnaainete püüdmiseks,» seisab Tõlneri vastuses ametile. «Lahenduste otsimisel sobiva eksperdi leidmiseks oleme abi palunud ka Valga linnapealt Ivar Undilt ja keskkonnakeskusest Riho Karult.»
Ameti Põlva-Võru-Valga regioon on Valga Depoole tsisternvagunite pesutsehhi lõhnaine vähendamise tegevuskava abinõude rakendamiseks kuu lisaaaega andnud. 31. märtsiks peab aga olema koostatud ekspertarvamus, milliseid saasteaineid ventilatsioonist välisõhku eraldub ja millised filtrid on sobilikud saaste- ja lõhnaainete püüdmiseks.
Eile ütles Ilmar Tõlner, et on küll otsinud, kuid pole filtreid leidnud.
Ajakava kohaselt on 1.–15. aprillini ette nähtud projekti koostamine filtrite paigaldamiseks. 16.–30. aprillini on kavas filtrite paigaldamine ja häälestamine.
1.–15. maini on plaanis filtritest eralduvate saaste- ja lõhnaainete mõõtmine, mõõtmistulemuste edastamine ja lubatud heitkoguse projekti täiendamine (sealhulgas saaste- ja lõhnaainete leviku modelleerimine).
«Juhul, kui nimetatud meetmete rakendamine võtab pakutust kauem aega, näeme ühe võimalusena töö seiskamist, kuni vastavad meetmed rakenduvad,» on teatanud keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja kt Ena Poltimäe.
Suured kulud
Tegevdirektor Ilmar Tõlner ütles, et lõhnaainete vähendamise abinõude maksumust ei oska ta prognoosida, sest tegeldakse tsisternvagunite pesusõlme ventilatsiooniavadele sobivate filtrite leidmisega. Umbkaudne maksumus võib tema hinnangul olla 600 000 krooni. Pesusõlmele sobivate väravate paigaldamine maksab aga ligikaudu 200 000 krooni.
Tõlneri pakutud tähtaeg nende abinõude rakendamiseks on 1. detsember 2010. Sellise tähtajaga pole aga keskkonnaamet mingil juhul nõus.
«Andsin koos Riho Karuga nõu pöörduda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜsse, et saada ekspertarvamus,» lausus eile Ivar Unt.
Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa oli eile optimistlik ja andis depoole teada ettevõtte, kes võiks ekspertarvamuse esitada. «Teil seal Valgas Gomab Mööbel, kellel filtrid ees ja pole probleemi,» lausus Teinemaa.
Linnapea sõnul on linn valmis igati aitama, et töökohad püsiksid, kuid ettevõte peab ka ise tegutseja olema.
Ilmar Tõlner ütles, et sõidab 23. märtsil Moskvasse, et probleemi ASi Valga Depoo nõukogu koosolekul arutada, investeeringute kinnitus peab nõukogult tulema.
--------------------------------
Kaebused
Valga kooliarst Aasa Põder on alates 2006. aastast korduvalt keskkonnainspektsioonile teatanud, et Valga gümnaasiumi ruumides ja õues on tugev hais. Õpilased on seetõttu tema poole pöördunud peavalu, iivelduse, pearingluse, kõhuvalu ja uimasuga.
Ka gümnaasiumi füüsikaõpetaja on teatanud, et depoost tuleb ebameeldivat haisu.
Samuti on keskkonnainspektsioonile teatatud, et Maleva, Petseri ja Jakobi tänava piirkonnas on õues gaasi moodi hais, mis imbub ka tuppa.
Kodanik Tehnika tänavalt on teatanud inspektsioonile, et naabrinaine kaebab haisust põhjustatud tugevat peavalu, mille tõttu on sunnitud mitu päeva voodis veetma, inimesed ei saa õues ega toas olla, koduloomadelegi on hais halvasti mõjunud.
Anonüümne kodanik on aga helistanud ja kurtnud, et depoo ümbrus haiseb juba mitmendat päeva, eriti kohutav on see Võru tänaval, kuid haisu levik sõltub tuule suunast.
Näitajad
Õhuanalüüsid, mis tehti 17. veebruaril 2006, näitasid, et ühes proovis oli aromaatsete süsivesinike sisaldus 0,53 grammi kuupmeetri kohta, kuigi norm on 0,2 milligrammi. Alifaatsete süsivesinike sisaldus oli toona 0,68 milligrammi kuupmeetri kohta, norm 5,0.