Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kolmapäeval, 29. augustil esitleti majandusministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut, teatas Praxis.

Eesmärk oli kaardistada piirkonnad, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.

«Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,» selgitab uuringu üks autoreist Praxise analüütik Risto Kaarna.

Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, nende omavalitsuste elanike koguarv on 92 000. Enim selliseid kohalikke omavalitsusi asub Saare-, Tartu-, Pärnu- ja Ida-Virumaal.

«Püsiühenduse pakkujad ei näe ilma baasvõrgu väljaarenduseta aastaks 2017 oma strateegiates reaalset võimalust tagada kõigis Eesti majades juurdepääs lairibaühendusele. Nendele on äriliselt mõttekas seda teha peamiselt kortermajades,» selgitab Kaarna.

Uuringust selgub, et kõik mobiilioperaatorid on lubanud aga aastaks 2017 välja ehitada oma 4G võrgud ja pakkuda kiiret mobiilset internetti kogu Eesti territooriumil.

«Teenusepakkujate poolt arendatav 4G mobiilne internet aga hetkel soovitud (üle 40 Mbit/s) kiirusteni ei küündi ning seega täiuslikku alternatiivi piirkondades, kus puudub vastav püsiühendus, lähema viie aasta jooksul veel ei paku,» lisas Kaarna.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul toob käesolev uuring hästi välja olulise kitsaskoha. «Maapiirkondades, kus vahemaad on pikad, võib e-lahenduste kasutamine pakkuda rohkemgi kasu, kui suurlinnades,» lisas Priske.

Juurdepääsu tagamise olulisust kiirele internetile nii linnas kui maal rõhutas ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo ja lisas: kui riik soovib, et ka need 30% elanikkonnast, kes elavad linnadest väljaspool, oleksid kaasatud infoühiskonda, tuleb leida lahendusi olukorra parandamiseks.

Tagasi üles