Valgamaa põllumehed tegid Austrias juustu ja matkasid puulatvades

Talunike ühistööna rajatud piimatööstuses said juustuvalmistamisel käe valgeks ka Valgamaa põllumehed. Piima segab Kaupo Kutsar (vasakul), tegevust kontrollib ja filmib Ain Juurikas ning laapi lisab Ene-Mai Janno. Foto: Erakogu

Valgamaa Põllumeeste Liidu juhi Jaan Bachmanni sõnul valmistati reisi ette juba eelmise aasta oktoobrist. Selle aasta veebruaris esitati toetuse taotlus PRIAsse, kust see osaliselt positiivse vastuse sai.

Giidiks hakkas 20 põllumehele Valgamaa nõuandeteenistuse konsulent, giiditööd tegev Merle Vall, kellega koostöös ka reisimarsruut paika pandi.

Reisi eesmärk oli tutvuda Austria väikeettevõtluse, turunduse ja ühistegevusega põllumajanduses. «45 protsenti Austria pindalast on põllumajanduse kasutuses. Maa on väga hinnas ning igat ruutmeetrit kasutatakse otstarbekalt. Meil Eestis on põllumajanduslikust maast kasutuses vaid veidi üle poole,» võrdles Bachmann riikide maakasutust.

Üksitegutsemist ei kujutata ettegi

Austria põllumajandus põhineb väikeettevõtlusel, ent on ka suurtootmist. Kümnendik ettevõtetest tegeleb mahepõllundusega. «Austriale on iseloomulik, et enamik toodangust müüakse töödeldult. Riiklikul tasandil toetatakse väiketöötlemist ja ühistegevust, sealhulgas otsemüüki taludest. Üksitegutsemist, nagu meil Eestis, ei kujuta Austria talunikud ettegi,» rääkis põllumeeste juht.

Umbes 40 protsenti riigi pindalast on metsa all ning metsad on hästi hooldatud. Tõhusat ja tänuväärset tööd maaettevõtluse arendamisel teevad Leader-grupid.

Hea näide ühistegevusest oli Habis asuv pagaritööstus, mille talunikud rajasid üle saja aasta tagasi. Töökojas valmistatakse 25 tonni tooteid päevas ning külmutatud toodangut eksporditakse. «Lisaks tootmisprotsessi tutvustamisele saime ise palmiksaia valmistada,» ütles reisil osalenud Küüniniidu talu peretütar Liisi Trahv.

Valgamaalased said tutvuda ka Toni ja Irmi Distelbergeri taluga, mis spetsialiseerunud siidri-, veini- ja viinatootmisele. Toorme tootmiseks teevad talud koostööd ning toodang turustatakse taludest.

«Talus on müügil omatoodangule lisaks ümberkaudsetes taludes valmistatav. Talu pakkus toitlustusteenust ning korraldas koosviibimisi,» rääkis Bachmann. Kuigi rahvas joob taludes toodetavat siidrit üpris ohtralt ning seda tarvitavad ka lapsed, ei ole alkoholi liigtarvitamisega probleeme. «Üheski külas ega talus ei näinud me reisi jooksul ühtegi kakerdavat kodanikku,» nentis ta.

Erakordne muuseum

Tõeline elamus selles talus oli aga vanaperemehe rajatud talumuuseum, kus oli nii vaatamiseks kui katsumiseks välja pandud ligemale
17 000 eksponaati. «Kuigi olen palju reisinud, ei ole sellist humoorikat ja asjatundlikku esitlust ega eksponaatide tutvustamist varem kogenud,» ütles Bachmann.

Külastati ka talunike ühiselt rajatud piimatööstust, kus valmib lisaks juustule veel mitmesuguseid piimatooteid. «Ka selles tööstuses oli külastajal võimalik kogu tootmisprotsessi oma silmaga jälgida ning juustu valmistada,» nentis Trahv.

Firma töötleb päevas 1500 tonni piima ning kari, kellelt juustu tarbeks piima kokku ostetakse, on heinatoidul. «Heinaratsioonil olevate lehmade väiksem piimatoodang võrreldes silosööjatega kompenseeritakse kümme protsenti kõrgema kokkuostuhinnaga ning piima varumise lepingud sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks,» selgitas Bachmann.

Austrias pööratakse palju tähelepanu ökotootmisele. Reisiseltskond külastaski viie talu baasil moodustatud ökosigade kasvatamise talu. Sead on vabapidamisel ning kasvavad sügisel rajatud taliviljapõllul, toitmine ja jootmine toimub automatiseeritult. Talus kasvavad ka lihaveised ning nagu tavapärane, pakutakse süüa ja  kohalikku siidrit.

Bachmanni arvates väärib õppimist ja järeletegemist, kuidas külalistele seakasvatust tutvustati ja esitleti.

«Kogu tutvustusretk oli tehtud põnevaks: paigaldatud olid teemakohased infotahvlid. Külalised, liikudes ühest punktist teise, vastasid eelmise infotahvli juures räägitu kohta esitatud küsimustele, mille eest sai boonuskaarte. Neid saanutel tuli kokku panna pusle ning võitja pälvis autasu,» rääkis Bachmann.

Talunike liider ja linnapea ühes isikus

Õpetlik oli ka piimatalu külastus, kus 28 lüpsilehma ja 100 lihalooma. Lüpsmine on täielikult automatiseeritud ning loomi söödab söötmisrobot. Talutegemisi juhib 28aastane perepoeg, kes suutis Valgamaa põllumehi üllatada põhjalike teadmistega karjakasvatuse vallas.

Talu vanaperemees lööb ka ise töödel kaasa, olles ise samas St Aegidi linnapea ning 12 talunikust moodustatud kartulikasvatuse ja -töötlemise kooperatiivi eestkõneleja.

«Kooperatiiv kasvatab lisaks toidukartulile 1000 tonni kartulit viina tootmiseks, millest valmistatakse kohalikku Sauwaldi viina, mida turustatakse ka kohapeal,» tutvustas põllumeeste juht.

Omapärane oli Bachmanni sõnul ka moonikasvatusega tegelev peretalu. Moonikasvatusega on liitunud üheksa talu ning mooniseemnetest valmistatakse õli, mille baasil tehakse kreeme ja seepe. Talus tehti ka mooniviina, mida samuti kohapeal turustati. «Talus oli ka moonikasvatust tutvustav muuseum ning perenaise tutvustusloengule lisaks näidati illustreerivaid filme,» rääkis Liisi Trahv.

Matkarada puude kohal

Kohalike talunike ühistegevuse ja leidlikkuse ilmekas näide oli puukroonide kohale rajatud matkarada.

«Päris omapärane oli minna mööda treppi 25 meetri kõrgusele ning puulatvade kohale rajatud teerajal jalutada. Kuninglik vaade ümbrusele avanes matkarajale ehitatud 42 meetri kõrgusest tornist,» kirjeldas Bachmann muljeid.

«Raja lõpus oli kõrgetele postidele ehitatud niinimetatud hotell, kus huvilistel oli võimalus ööbida ning keha kinnitada,» lisas Trahv. Leader-programmi toel mitmesaja meetri pikkune postidele rajatud teerada oli valmistatud ainsatki elusat puud kahjustamata. Atraktsiooni külastab aastas 160 000 inimest ning ettevõtmine annab kohalikele talunikele arvestatavat lisatulu.  

Kunstudar annab kogemuse

Oluliseks peetakse Austrias põlvkondade järjepidevust. Talude juurde rajatud talukoolides tutvustatakse lastegruppidele maaelu. Lapsed saavad silitada loomi, teha talutööd, süüa kohapeal küpsetatut, juua talupiima ja jogurteid ning mängida mänguväljakutel ja koobastes. Vihmase ilma korral toimub tegevus lakas, kus põhu sees  ronimisredelid ja kiiged.

«Lehmalüpsmise kogemuse saamiseks oli talus kunstudar, millest lapsed said oma tassikesse «piima» lüpsta. Elamus missugune!» kirjeldas tulevane taluperenaine Trahv.

Viimasena külastati Viinis asunud õunastruudlitöökoda, kus taas oli võimalik jälgida toote valmimise protsessi   ning ise kaasa lüüa. «Töötoa kõrval asuvas kohvikus olid müügil struudlikojas valminud tooted, ei puudunud ka kohalik siider,» nentis Trahv.

Viimasel päeval tutvusid Valgamaa põllumehed Austria pealinna Viini vaatamisväärsustega. «Lisaks põnevatele reisimuljetele soosis meid ka ilm, sooja oli 30 kraadi ümber,» ütles Bachmann.

Reisi käigus veenduti, et Austria põllumehed oskavad oma tegevust eksponeerida ja nähtavaks teha. «Väga läbimõeldud ja heal tasemel on väikeettevõtete toodangu turundus ja reklaam. Lisaks põhitegevusele on kõikides taludes alternatiivne tegevussuund,» ütles Bachmann.

Reis andis Bachmanni sõnul meie põllumeestele hulk mõtteainet. «Eeskuju ja rakendamist väärivat oli palju,» sõnas ta. Kõik reisil osalenud jõudnud tema väitel veendumusele, et ühistegevus on väikeettevõtluse arengu seisukohalt vajalik ning aktiivsemalt tuleb arendada alternatiivseid tegevusi.