Kütteseadmed nõuavad kriitilist pilku

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korstnapühkija
Korstnapühkija Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et enne kütteperioodi algust on viimane aeg kütteseadmed üle vaadata ning puhastada.

Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste sagedaseim põhjus. Valgamaal oli käesoleval aastal olnud juba kaheksa tuleõnnetust, mille põhjustasid valesti paigaldatud, katkised või hooldamata kütteseadmed.

Kogu küttesüsteem tuleb seetõttu kriitilise pilguga üle kontrollida – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni.

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas.

Igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija, kes annab puhastamise ja kontrolli kohta akti. Regulaarne seadmete puhastamine on vajalik, et tagada tuleohutus. See aitab kokku hoida ka talviseid küttekulusid, sest suitsulõõridesse ladestunud pigi muudab need tuleohtlikuks ning vähendab ühtlasi küttekolde kasutusiga ja suurendab soojakadu.

Korstnapühkijate kontaktandmeid saab päästeala infotelefonilt 1524.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles