Üle 80 miljoni maksnud piiripunkt võib minna tasuta Lätile

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhteliselt uut ehitist pole mõtet lammutada. Kui riikidevahelised protseduurilised üleandmise ja vastuvõtmise asjaajamised ühele poole saavad, leiavad kaksiklinna omavalitsused hoonetele rakenduse.
Suhteliselt uut ehitist pole mõtet lammutada. Kui riikidevahelised protseduurilised üleandmise ja vastuvõtmise asjaajamised ühele poole saavad, leiavad kaksiklinna omavalitsused hoonetele rakenduse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ühinemine Schengeni viisaruumiga kaotas vajaduse alalise piirikontrolli järele. Eesti ja Läti riik otsustavad maa ja piiripunkti omandiõiguse.

«Eesti-Läti piiripunkti hooned paiknevad Läti Vabariigi maa peal ning vastavalt lepingule oleme maad tagasi Lätile andmas,» rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman Viljandi maantee ääres oleva piiripunkti kompleksi hetkestaatusest.

«Eestis kehtivate seaduste järgi ei saa me aga ehitisi nendealuse maata võõrandada. Seetõttu anname esialgu nii maa kui hooned üle Läti riigile,» lisas ta.

Valgale ei oleks võimalik Eesti riigil hooneid võõrandada, sest nendealune maa on kinnisasja oluline osa, milleta tehingut teha ei saaks. «Kuna maa Eesti riigile ei kuulu, ei saa me ka seal paiknevaid hooneid kellelegi teisele anda,» selgitas pressiesindaja.

Kuna Eestil piiripunkti rajamiseks sobivat maad ei olnud, saadigi see Lätilt.

Varem üheksa aastat vagunsoojakuis töötanud tolli- ja piiritöötajad said euronõuetele vastavatesse tööruumidesse 3. veebruaril 2000. Valga ja Valka rahvusvaheline maantepunkt töötas, kuni Schengeni leping pideva piirikontrolli Eesti ja Läti vahel kaotas.

Valga soovis endale

Valga linn on piiripunkti hooneid omale soovinud, et neid siis kahe linna ühiskasutusse rakendada.

«Kuna Valka on huvitatud maal paiknevatest hoonetest, hoolitseb Läti riik selle eest, et nii maa kui hooned Valka käsutusse jõuavad,» rääkis Piret Seeman.

Ta lisas, et kui Läti Vabariik ega Valka poleks maal paiknevatest hoonetest huvitatud olnud, oleks käiku läinud lepingus olnud alternatiiv ja hooned lammutatud, et hoonestamata maa Lätile tagasi anda. 

«Kui Eesti ja Läti riikide vahel on maa üleandmine ja vastuvõtmine toimunud, saab Valka taotleda endale nii ehitised kui maa,» ütles Seeman.

«Minu mäletamist mööda läks ehitus maksma üle 80 miljoni krooni ja suurem osa sellest oli Eesti riigi raha, umbes 20–30 miljonit aga Euroopa Liidu oma. Maa oli Läti oma ja see anti Eesti riigile 99 aastaks kasutusse, nii oli võimalik piiripunkt ehitada,» mäletab Lõuna maksu- ja tollikeskuse piirikontrollitalituse peainspektor Ivar Mõttus.

«Valga maavalitsus ei olnud ehituses osaline. Ehitati korraga Valga ja Murati piiripunkte. Valga oli Eestil ja Murati Lätil ehitada,» kommenteeris Valga maavalitsuse peaspetsialist välissuhete alal Rainer Kuutma. «Tol korral valmistuti selleks, et Eesti on Euroopa Liidu välispiir, sest valmistuti ELi astuma. Tuli välja nii, et Eesti ja Läti said korraga Euroopa Liidu liikmeks.»

Tema sõnul on oluline, et piiripunkti hooned saaks taas kasutusele võetud. «Maksu- ja tollikeskuse piirikontrolli talitus on seal sees, kuid neil pole kompleksi korrashoiuks raha. Teedel hakkab juba asfalt lagunema,» lisas Kuutma.

Soovitakse kasutada mõlema linna huvides

Mõlema linna juhid soovivad tervikobjekti kasutada Valga-Valka ühistes projektides.

Valka linn on juba moodustanud vastava töökomisjonigi. Valga linnapea Ivar Unt ütles, et sinna kuuluvad ka Valga linnavalitsuse töötajad.

Tema sõnul on kaalumisel kaks mõtet: kas arendada see ettevõtete inkubaatoriks või kaugsõiduautojuhtide parklaks koos ööbimiskohtade ja toitlustamisega. Kasutusideid võib tulevikus aga tulla veelgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles