Teisipäeval, 18. septembril Tallinnas aset leidma pidanud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasu alammäära üle jäid ära.
Läbirääkimised jäid ära
18. september 2012, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb andis teada, et kahjuks saabusid kohalike omavalitsuste liitude esindajad – Eesti Maaomavalitsuste Liit ning Eesti Linnade Liit – läbirääkimistele volitusteta. Seetõttu toimus läbirääkimiste asemel üldine arutelu, mille fookuses oli õpetajate palk ning hariduse üldine rahastamine.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksool oli siiski hea meel, et osapooled jõudsid ühe laua taha ning olid ühel nõul: õpetaja palga tõstmine on kõige tähtsam. Samas peab minister kahetsusväärseks, et omavalitsused ei andnud esindusorganisatsioonidele õigusi läbirääkimistel osaleda, sest valdavale enamusele õpetajatest maksavad palka siiski kohalikud omavalitsused.
«Seadusjärgsed läbirääkimised on korduvalt ebaõnnestunud just seetõttu, et esindusühingud pole saanud liikmetelt vajalikke volitusi,» rõhutas minister. «Samas on kõigi huvides, et palgakokkulepe õpetajate tööandjate – kohalike omavalitsuste – ja õpetajate esindajate vahel riigi osalusel ka saavutatakse.»
Seaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate palgaalammäärades kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel. Nendest võtavad osa õpetajate registreeritud ühenduste (Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit), üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude (Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit) ning valitsuse volitatud esindajad.
Kui läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta, otsustab alammäärade suuruse valitsus.
Hariduskorralduse kaasajastamise üks peamine eesmärk on ministeeriumi kinnitusel tõsta järgmisest aastast õpetajate kõige madalam palgaalammäär vähemalt 700 ning keskmine palk vähemalt 840 euroni. Aastal 2011 oli õpetaja keskmine palk 793 eurot. Õpetaja palga osakaal on Eesti üldhariduskuludest 36% , kuid näiteks OECD riikides keskmiselt ca 60%.
Riik lähtub õpetaja tööajakorralduses põhimõttest, et õpetaja amet on tervik ning kõik tegevused peavad mahtuma nädalas 35 töötunni sisse. Praegu lähtutakse palga määramisel eelkõige klassi ees seistud tundidest, mis on ka üks ülekoormatuse põhjus.