/nginx/o/2013/04/23/1707130t1h3ec5.jpg)
Iga kevad toob demineerijatele kiired tööpäevad. Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammise sõnul kergitab talvekülm lõhkekehasid sarnaselt kividega.
Lõhkekehad ilmuvad taas välja
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
23. aprill 2013, 14:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti võib laskemoon päevavalgele tulla kaeve-, põllu- ja metsatöid tehes. Enamik metsast, mis on praegu raiekõlblik, pärineb teise maailmasõja ajast ning seetõttu tuleb eriti ettevaatlik olla metsades, mis asuvad lahingupiirkondades.
Eestlased on asunud taastama esivanemate talukohti, vanad hooned aga võivad peita endas üllatusi. Tihti leitakse vanade majade lagedelt või põranda alt sinna peidetud lahingumoona.
Kõik lõhkekehad on alati ohtlikud ja mitte mingil juhul ei tohi neid puudutada ja ise transportida. Vähegi kahtlase eseme leidmisel tuleb kohe helistada numbril 112, sest hiljem võib leid või selle asukoht ununeda.
Demineerijad vaatavad leitud eseme üle ja võtavad siis vastu vajalikud otsused. Probleem ei teki mitte sellest, kui leid ei osutu lõhkekehaks, vaid siis, kui keegi saab mitteteatamise tõttu vigastada või surma.