/nginx/o/2009/11/10/264256t1h51e9.jpg)
Möödunud nädalal pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu, mille hulka kuulub ka gripp ja gripitaolised haigused, 9934 haigestunut.
Viirushaigustesse nakatumine kasvas 61 protsenti
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
26. november 2009, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda on tervisekaitseinspektsiooni andmetel 61 protsendi võrra enam kui eelnenud nädalal.
Vanusrühmade järgi haigestusid kõige enam kuni 15aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 740,8.
Haigestumine kasvas kõikides maakondades, teistest enam aga Hiiumaal, Järvamaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ning Narvas.
Jõgeva-, Põlvamaal, Võru- ja Viljandimaal, kus nädal varem oli haigestumiste arvu juurdekasv väga kiire, on see nüüdseks peatumas.
Inspektsiooni andmetel registreeriti grippi ja gripitaolisi haigestumisi möödunud nädalal kokku 679 korral. Viirustest domineerib Eestis uus gripp A(H1N1) ehk seagripp, lisaks ringleb hooajalist A-gripiviirust ja B-gripiviirust.
30 protsendil juhtudest on gripitaolised haigestumised seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viiruste, näiteks paragripi- ja adenoviirusega.
Uue gripi kahtlusega analüüse jõudis möödunud nädalal tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laborisse 250, neist 60 olid positiivsed.
Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata Eestis kõrgeks ja selle geograafilist levikut laialdaseks.