Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Jõulukulude plaan aitab uuel aastal rahahäda vältida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Suitsu
Piret Suitsu Foto: AFP / Scanpix

Aasta lõpp ja jõulud on eriline aeg mitte ainult inimeste südamete, vaid ka pere rahakoti jaoks. Kaupmehed loodavad tavapärast müüki kahekordistada ning inimesed on valmis tegema kõik, et muuta pühad külluslikuks ja meeldejäävaks.


Aasta viimase kuu kulutuste suurejoonelisust peegeldab ilmekalt kaardiga makstud summade kasv, mille tunnistajad pangad läbi aastate detsembris olnud on. Kõige suurem hüpe oli aastatel 2005–2006, kui inimesed maksid jõulukuus kaardiga tervelt neljandiku võrra suurema summa eest kui novembris.



Mullune 16%-line kasv näitas aga juba muutunud olukorda. Tänavu ei ole asi märkimisväärselt parem: teame ju kõik, et töötuid on palju ja palgad langevad.



Hoolimata sellest, et tarbijate usaldus on tõusmas ja saavutas novembris aasta kõrgeima taseme, usume siiski, et ka Eesti pered on mõjutatud trendidest, mis valitsevad sel aastal pühade eel kogu Euroopas. Majanduslangusest tingitud emotsionaalne surutis ja uute tarbimisharjumustega kohanemine on jätnud oma jälje.



Audiitorfirma Deloitte tänavuse jõulu-uuringu andmetel plaanib 25% Euroopa tarbijatest kulutada sedapuhku jõulukinkidele tavapärasest vähem. Söögile-joogile kuluvad summad jäävad seejuures 62% eurooplastel samaks ning viiendik plaanib vastavaid kulusid hoopis suurendada.



Majandussurutis ei tähenda aga ainult halbu uudiseid, vaid ka võimalust õppida. Seda näitab ilmekalt fakt, et uuringu andmeil on 36% eurooplastest valmis tegema esimest korda pühadekulude eelarvet. Arvan, et ka Eesti peredel tasuks pühadekulusid planeerida, vaadates sealjuures otsa oma tegelikele rahalistele võimalustele.



Jõuluostude planeerimisel tasub kindlasti meeles pidada, et hoolika kodutöö tulemusena valminud ostunimekiri muudab poes veedetud aja tulemuslikumaks. See aitab kontrollida kiusatust kulutada plaanitust enam ja vältida ostukorvis kingitusi, mida keegi ei vaja.



Euroopa kõige populaarsem kink on raamat, mis sobib tõepoolest igas vanuses lähedastele. Inimestele meeldib kingikotist leida ka riideid, jalanõusid, kinkekaarte, kosmeetikat ja muusikat.



Hea pühadeplaan sisaldab kindlasti ka ajakava, millal ostud tehakse ja kingid pakitakse. Kui jätta poeskäik viimasele minutile, kulub raha tõenäoliselt rohkem, sest aega valimiseks ja sobiva kaupluse leidmiseks napib ning kodutöö on sobiva kingituse osas tihti tegemata.



Hankides pühadekinke krediitkaardi või muu laenu abil, tuleb arvestada, milline on kauba hinnale lisanduv intressikulu. Samuti tasub hoolikalt jälgida krediidilimiidi kasutamist, et tuleva aasta esimene laenumakse oleks plaanitud väljaminekutega kooskõlas.



Ostutšekid on mõistlik alles hoida, et kontrollida, kas tehtud kulutused olid plaanipärased. Kulutatud summa aitab edasisteks aastateks arvutada, palju tuleks jõulumehe koti täitmise huvides igakuiselt säästa, et vältida pühade ajal pingeid pere eelarves.



Internetis jõuluostude tegemine on mugav, eriti kiire elutempoga inimestele: arvutis ei ole järjekordi ega tunglevaid rahvahulki, hinnad on tihtipeale sõbralikumad, ülevaade kaupadest mugav ja põhjalik.



Kõike seda arvestades on loomulik, et internetimüük kasvab ka siinmail, ent internetis jõuluoste tehes tuleb hoolikalt jälgida turvareegleid ning eelistada tuntud kauplusi ja kaubamärke.



Kinke tuleb teha olulistele inimestele, mitte süü- ega kohusetundest kellegi ees, kes tegelikult teie pereliikmete või sõprade sekka ei kuulugi. Kui kingi­saajate ring on laiem, tasub teha omavahel kokkuleppeid.



Ja vana hea nõuanne, mida õhukese rahakoti puhul alati meeles tasub pidada: kõige meeldejäävam kingitus on enda kätega valmistatud asi või hoopis südamest tulnud heategu.

Tagasi üles