Eesti-Läti piiriküsimuse lahendas kolonel Tallents

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Stephen George Tallents

FOTO: Repro

Eesti-Läti piiri mahamärkimise 85. aastapäeva puhul uurisin internetist, mida sealt võib leida Stephen George Tallentsi kohta, kes oli selle küsimuse lahendamisel juhtfiguuriks.

Tegelikult ei olegi materjali väga palju. Päris mitmel veebilehel antakse Tallentsi eluloo lühiülevaade, mis üldjoontes on järgmine.

Stephen George Tallents sündis 20. oktoobril 1884 advokaadi perekonnas ja sai oma aja kohta väga hea hariduse (keskharidus Harrow’st ja kõrghariduse Oxfordi Ülikoolist). Ta sai Esimese maailmasõja lahingutes raskelt haavata. 1919. aastal oli kolonelleitnant Tallents Briti delegatsiooni juhiks Poolas ja hiljem Briti volinikuks Balti provintsides. Just sellel ametipostil sai ta oma valitsuselt ülesande lahendada Eesti ja Läti vahelise piiri küsimus.

Ametlik elulugu on selles suhtes vägagi umbmäärane ja napisõnaline.

Ebamäärasused

Kirjas seisab tagasihoidlikult vaid, et “tal oli mõningast edu korra taastamisel”. Jääb selgusetuks, kas mõeldi siin Eesti ja Läti vahelise sõjategevuse ärahoidmist või midagi muud. Igatahes Valga linna jagamist ei mainita, nagu ka ülejäänud Eesti ja Läti vahelise piiri märkimist, mis lõpuks toimuski Tallentsi ainuisikulise otsusena.

Sama ebamäärane ja napisõnaline on Tallentsi kui konfliktide lahendaja edasise tegevuse kirjeldus. Nimelt oli ta pärast Baltikumist naasmist 1920. aastal tolleaegse Iirimaa asehalduri erasekretär ja aastatel 1922-1926 Põhja-Iirimaa riigisekretär.

Meenutagem, et Iirimaa vabadussõda oli juba alanud ja Suurbritannia tunnistas Iirimaa iseseisvust 1921. aastal. Samal ajal eraldati Iirimaast kirdepoolsed krahvkonnad, mis jäid Suurbritannia koosseisu. Seega oli Tallents seotud ka selliste küsimustega, mis ulatuvad otsaga tänapäevagi.

Põhja-Iirimaa on suurimaks Suurbritannia ja Iirimaa vaheliseks vaidlusküsimuseks koos terrorismi, protestantide ja katoliiklaste vaheliste kokkupõrgete ja muu sellisega, mida tänapäeva Eesti-Läti piiril ei esine. Ka piir Valgas on siiani enam-vähem samal kohal, kuhu Tallents selle tookord kaardile joonistas.

Ametlikus eluloos on rohkem juttu Tallentsi edasisest tegevusest Briti impeeriumi propageerijana ja kolooniatele suunatud avalike suhete viljaka arendajana. Peeti ju inglise elulaadi kõige paremaks ekspordiartikliks asumaadesse.

Tõstetakse esile tema tegevust vastavasisuliste teaduslike uuringute, majandusanalüüsi ja avalikkuse tähelepanu tagamisel. Viidatakse ka tema rollile plakatikampaaniate ning filmi ja raadio ärakasutamisel oma tegevuse eesmärkide saavutamisel.

Uued infoallikad

Tollel ajal toimus just kino ja raadio plahvatuslik areng ja ilmselt mõistis Tallents hästi nende infokandjate olulist rolli. Teda loetakse üheks olulisemaks Briti dokumentaalfilmi rajajaks, ta oli populaarne esineja BBC raadiosaadetes ja viljakas publitsistlikus tegevuses.

1932. aastal löödi Stephen George Tallents rüütliks, millega kaasnes sööri tiitel. 1935. aastal sai ta Londoni reklaamiklubi karika, mida peeti maailma reklaamitööstuse kõrgeimaks tähelepanuavalduseks ja mille võitmine riigiametniku poolt oli äärmiselt erandlik nähtus.

Tallentsi tegevust Teise maailmasõja ajal eluloo ülevaade eriti ei puuduta. Mainitakse tema tegevust BBC välissaadete osakonnas 1940–1941 ning linna- ja maaplaneeringu ministeeriumi avalike suhete juhina 1943–1946. Tallents suri 11. septembril 1958.

Ametlik elulugu on küllaltki kuiv sündmuste ja tegevuste loetelu, millest ei selgu, millise inimesega täpselt tegemist oli. Võib-olla oleks selles suhtes mõnele Valgast pärit ajaloolasele huvitav Tallentsit lähemalt uurida, sest ta on kirjutanud mitu autobiograafilist ja oma riigiteenistusega seotud teost.

Internetist selgub ka, et Tallentsi kohta on Briti Rahvaste Ühenduse Uuringute Instituudis kolm kastitäit materjale, mille andis 1973. aastal instituudile üle söör Stephen Tallentsi poeg. Tundub ka, et Briti valitsus usaldas seda meest omal ajal väga, suunates teda tegelema Suurbritannia jaoks oluliste rahvusvaheliste küsimustega.

    Tagasi üles